Teisipäeval kutsus riigikogu saarte ühendus kokku järjekordse ümarlaua, et parvlaevapiletite teemat edasi arutada.
Viimasel ajal on ajakirjanduses korduvalt juttu olnud võimalikust sõidusoodustusest saarte püsielanikele. Riigikogu saarte ühendus on selle teemaga aktiivselt tegelenud. Kohati on seda meedias kajastatud juba liigsegi õhinaga. Kohtusin hiljuti saarlastega, kellele oli ajakirjanduse põhjal jäänud mulje, nagu tooks mu hea kolleeg Kalle Laanet õnne saarlaste õuele ja kõik saaksid varsti poole hinnaga sõita. Paraku on see ainult ülespuhutud meediamull.
Olen sügavalt veendunud, et Kalle Laanet poole hinnaga praamipileteid saarerahvale ei too. Ei too ka Imre Sooäär ega ükski teine riigikogu liige, rääkimata ministritest, kellel niigi eelarvega kitsas käes. Küll aga on võimalik, et nad seda kõik koos teevad, kui koostöövaimu jätkub. Olen riigikogus korduvalt rõhutanud, et nii põhimõttelise otsuse saab teha ainult erakonnaüleselt, et kõik poliitilised jõud nii opositsiooni kui koalitsiooni poole pealt seda konsensuslikult toetaksid. Vastasel korral pöörab juba järgmine valitsus selle idee pea peale.
Samas ei tohi see otsus olla ajutise iseloomuga. Saarte püsielanike hinnasoodustust saab seadustada ainult tulevikku vaatavalt, sest ei tänavuse ega ilmselt ka järgmise aasta eelarves selleks mingeid vahendeid pole. Küll saaks selle aga etteulatuvalt paika panna ja tuleviku eelarved vastavalt planeerida. Uued laevad on liinidele tulemas ja seoses sellega vajab korrastamist ka piletimüügisüsteem. Praegu oleks muudatusi odavam teha, kui tagantjärele auke lappida.
Konsensust on nii tundlikes teemades alati raske saavutada, aga usun, et see on meie ainus võimalus. Riigikogu ees seisavad väga põhimõttelised küsimused: kas ja kuidas saarte püsielanike huve arvestades maanteepikenduse teemat edasi menetleda. Isiklikult olen veendunud, et saarte püsielanikud vajavad soodustust, aga selles tuleb meil veenda ka kõiki teiste maakondade saadikuid, kellel on lahendada oma piirkonna mured ja probleemid.
Uus süsteem – ühtne autopilet
Maanteepikendusest on räägitud juba oma kümmekond aastat ja esitatud ka erinevaid eelnõusid, aga siiani ei ole ükski neist veel teoks saanud. Peamine põhjus on just nimelt poliitiliste jõudude erinevad lähenemised maanteepikenduse ideele ja ühtsete aluste puudumine. Näiteks Hiiumaa ja Muhu praamipiletite hinna vahe on 1,2-kordne, ehkki sõit ise on kolm korda pikem. Seega doteerib riik hiidlasi saarlastest enam.
Kui vaadelda praegust parvlaevaühendust maanteepikendusena, siis on tegu sisuliselt Eesti esimeste “maksuliste teedega”. Enamik maailma maksulistest maanteedest kasutab autopiletit, sõltumata autos olevate sõitjate arvust. Sama on välja pakkunud riigikogu saarte ühendusele ka Saaremaa Laevakompanii. See tähendaks põhimõtteliselt täiesti uut piletisüsteemi võrreldes praegusega. Kui pilet müüakse ainult autole, sõltumata autos viibivate reisijate arvust, siis praegusega võrreldes võidaksid need, kelle auto on rohkem täis. Näiteks paljulapselised pered. Kui autos on aga näiteks ainult üks reisija, läheks ülesõit praegusega võrreldes kallimaks. Kahekesi autos sõites oleks hind enam-vähem sama, mis praegu.
Selle süsteemi peamine eelis oleks laadimise ja lossimise kiirendamine ja piletimüügi lihtsustamine, kuna autode pealesõidu saaks teha automaatseks. Regulaarsed ülesõitjad näiteks ei peaks üldse ise piletit ostma ja nende laevale sõidu saaks registreerida elektrooniliselt, nii nagu seda tehakse maksulistel kiirteedel. Samuti viiks see säästlikumale ülesõidule. Paljudes USA osariikides on vasakpoolne, kõige kiirem sõidurada ainult neile autodele, kus viibib kaks ja rohkem inimest. See aitaks vähendada autode kasutamist ja säästaks keskkonda. Samas väheneks koormus teedele.
Laevakompanii arvutuste kohaselt oleks võimalik saarte püsielanikele teha 50% hinnasoodustust. See aga eeldaks omakorda püsielaniku staatuse kehtestamist, mis tuleks seadustesse sisse kirjutada. Samal ajal on vaja vältida vastuolu põhiseadusega, et kõigile oleks tagatud võrdne kohtlemine. Kui rääkida võrdsest kohtlemisest, siis praegune olukord on sellest kindlasti kaugel. Kalle Laanet tõi hea näite: Kuressaare ja Narva asuvad Tallinnast sama kaugel, aga Kuressaare elanik peab pealinna sõiduks mitusada krooni rohkem maksma.
Maanteepikendus kui ühiskondlik lepe
Maanteepikenduse rakendamise idee iseenesest oleks igati loogiline, sest riik ehitab oma territooriumile teedevõrgu ja peab kõikidele piirkondadele tagama võrdsed võimalused ühenduseks pealinnaga. Sellest lähtepunktist tuleks niikaua, kui silda mandrilt Muhumaale pole, käsitleda praamiühendust maanteepikendusena, sest inimestel pole mingit alternatiivi. Meri on vahel.
Uus hinnakujundamise süsteem vajaks ühiskonnas laiemat arutelu, sest see tekitab hulganisti küsimusi. Mida teha näiteks mandrilt saartele tööle või õppima sõitvate inimestega? Ka nemad vääriksid soodustust. Kas hinnaalandus saarte elanikele peaks olema 50%? On seda palju või vähe? Kuidas ja millele toetudes sätestada maanteepikenduse alused jne.
Tegin ka ettepaneku sisse seada püsikliendi kaart, millega saab pileti odavamalt. Äris kehtib lihtne reegel, kes hulgi tarbib, saab odavamalt ehk – kes praamiga rohkem sõidab, peaks saama ka hinnasoodustust. Samas on ohtlik lahterdada saare elanikke ja “turiste”, sest kui kogu ülesõidu kulu panna turistide õlgadele, siis ei tule saarele kalli hinna tõttu varsti enam keegi ja saarte majandus saab olulise tagasilöögi. Teisipäevasel kohtumisel jõuti kokkuleppele alljärgnevates põhimõtetes:
* Soodustada säästlikku suhtumist soosivat ülevedu, et väheneks negatiivne mõju keskkonnale ja ühistransporti kasutaks rohkem inimesi.
* Sõiduki hindade kujundamise aluseks peaks olema liinimeeter. Nii palju, kui auto võtab pinda, nii suur olgu ka hind.
* Rakendada ülemaailmselt kasutatavat sõidukipileti põhimõtet, sõltumata sõidukis olevate inimeste arvust. Erandiks oleks buss, kus oleks eraldi soodne reisijapilet.
* Tuleb luua ühtsed hinna kujundamise põhimõtted. Sooduspileti hind võiks olla tavapileti hinnast 50%.
Lahtisi otsi ja küsimusi on veel küllaga, aga ühe suure sammu selguse poole oleme astunud. Riigikogu saarte ühendus jätkab eelnõu väljatöötamist. Oodatud on ka rahva ja organisatsioonide arvamused nendel teemadel.