Reformierakond peab oluliseks, et iga laps saaks areneda ja osaleda talle huvi pakkuvas tegevuses. Seetõttu oleme rakendamas programmi, millega tagame aastas 2000 krooni ringiraha igale lapsele vanuses 6-19 eluaastat.
Huvialaringides areneb ja avardub laste maailm. Tekivad harjumused, talentidel avaldub anne, suurenevad eneseteostusvõimalused jne. Peamine eesmärk on aga protsessis endas, lapse pidevas arengus ja eneseteostuses.
Ringiraha on pearahana mõeldud igale lapsele, seejuures vähendamaks lapsevanemate rahalist koormust ja suunamaks lisavahendeid huvihariduse valdkonda. Pikas perspektiivis suurendamaks huvitegevuses osalevate laste arvugi. Hetkeseisuga on Eestis veidi üle 200 000 lapse vanuses 6-19 aastat. Nendest tegeleb huviharidusega vaid alla poole, mille üle küll väga rõõmu tunda ei saa. Põhjusi on mitu, kuid nii mõnigi laps jääb huviringist eemale rahapuudusel. Seepärast olemegi käivitamas ringiraha programmi.
Programmi keskmes on laps. Kuid kogu masinavärgi rakendamiseks tulevad mängu lapsevanem, kohalik omavalitsus ja huvialaring.
Oluline on teada, et ringiraha on mõeldud aastase pearahana kõikidele lastele, kes käivad ükskõik millises huvikoolis, spordiklubis või huviringis, sõltumata nende omandivormist ja sellest, kas ring on tasuline või tasuta.
Riik rahastab kohalikke omavalitsusi tasandusfondi kaudu sihtotstarbeliselt. Omavalitsus suunab raha omakorda vastavasse huvialaringi. Tähtis on see, et ring oleks kohalikus omavalitsuses registreeritud.
Kui omavalitsus katab huvihariduse kulud oma eelarvest ja puudub lapsevanema osalustasu, suunatakse omavalitsustele raha vastavalt ringides osalevate laste arvule. Seda saab kasutada huviringi õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate töö tasustamiseks või õppevahendite soetamiseks.
Mida peab tegema lapsevanem, et tema lapse huviharidusele tehtud kulutused kompenseeritaks?
Oletame näiteks, et lapsevanemad Malle ja Kalle elavad Haapsalus ning maksavad oma tütre Mari kunstiringis käimise eest 500 krooni ja balletitrenni eest 1000 krooni aastas. Selleks, et riik selle raha kompenseeriks, peab lapsevanem tegema taotluse vastavas summas oma elukohajärgsele omavalitsusele ehk praegusel juhul Haapsalu linnale.
Avaldusele, mille vormi ja tingimused kinnitab kohalik volikogu, tuleb kanda lapse nimi, andmed ja ringi nimi. Seepeale suunab omavalitsus raha otse huviringile Mari osalustasu katmise hüvitamiseks, mistõttu vanemad enam ringiraha maksma ei pea, sest huviharidusse makstav kogusumma jääb 2000 krooni piiresse.
Juhul, kui Mari kunstiring asub teises omavalitsuses, näiteks Ridala vallas, saab lapsevanem ringiraha kasutada ka seal. Omavalitsused arveldavad omavahel ise. Vaatamata sellele, et Mari käib nii kunstiringis kui balletitrennis, saavad osalustasud kompenseeritud mõlema ringi tarvis, sest summa ei ületa 2000 krooni.
Mul on hea meel, et oleme astumas olulist sammu selles suunas, et iga laps saaks osaleda talle huvi pakkuvas ringis, olenemata lapsevanemate rahalisest olukorrast.