Riigikogu selle koosseisu valimistest on möödunud aasta. Mida olen Pärnumaalt valituna teinud?
Aga samal ajal on nende kirjutiste puudumine üks alus arusaamale, et ega nad ilmselt seal Toompeal midagi teegi. Niisiis vaataks ühe ja teise nurga alt seda möödunud riigikogu aastat.
Pärnumaa huvid
Valimisteaegne jutt sellest, kui tublisid me valime 101 esindaja hulka riiki ehitama ja arendama, on asendunud teemaga, kui rumalad ja ihned need rahvasaadikud ikka on. Millal ja miks tekib ühel hetkel heast halb ja oma arvates tihedalt töid ja tegemisi täis aastast lust ja lillepidu?
Kõige selle taustal on näha ajakirjanikke ning poliitikuid teineteist altkulmu põrnitsemas ja nagu kaht keelt rääkimas, sõnagi teise juttu mõistmata. Ometi selgelt aru saamas, kui hädavajalikud nad üksteisele on.
Asja lihtsaim seletus on paraku mõlemapoolne huvi. Meedial – pole intriigi – pole lugejahuvi – pole väljaannet. Võib-olla tõesti. Arvan aga, et pelgalt intriigi ja kire turjal kaugele ei sõida. Poliitikul põhjuseks peaaegu sama mõttekäik. Kahjuks. On see nüüd trend või avalike suhete spetsialistide tuletis, aga kehtib reegel: kui sind pole meedias, pole sind olemas. Kas hea või – viimasel ajal eriti – halva kaudu, on teisejärguline küsimus.
Kõige efektiivsemaks informatsioonivahetuseks on olnud otsesuhtlus. Hea vorm on siinjuures Pärnumaalt riigikokku valitute moodustatud Pärnumaa saadikurühm. Külastuste ja kohtumistega on kaasa aidatud nii tekkinud probleemsõlmede lahendamistele kui heade ideede toetamisele. Kõigi Pärnumaa saadikute osavõtul korraldatud aastalõpu avalik kohtumine Endla teatris ei olnud küll väga suure auditooriumiga, kuid möödus elavas arutelus, mis näitab selget vajadust muuta selline kohtumine traditsiooniks.
Veebruari alguses sai omalt poolt korraldatud riigikogu suurima – Reformierakonna fraktsiooni visiit Pärnumaale, mille käigus toimunud kohtumistel said paljud oma ideid ning probleeme edastada laiemale saadikuteringile.
Samuti pole Pärnumaa inimesed harvad külalised ja meie tööde ning tegemistega tutvujad riigikogus. Oma silm on kuningas. Mul endal on olnud võimalus riigikogu tööd tutvustada külalistele nii Saarde, Halinga kui Audru vallast. Aprillis korraldan Pärnu eakatele külaskäigu Toompeale.
Kus haakuvad meie tööd-tegemised kõige otsesemalt Pärnumaa huvidega? Kindlasti on üks selline koht eelarve. Hea meel on öelda, et eelmise aasta lõpu eelarvearuteludes sai lisatud raha nii mitmegi Pärnumaa külakeskuse, haridus- ja sotsiaalobjekti toetamiseks.
Kas see on piisav? Teha on loomulikult veel palju. Senisest rohkem tuleb seista Pärnumaa suurte investeerimiskavade eest. Tundub, et oleme selles veel nõrgad. Kuidagi liiga kergelt liigub kõik Tallinna-Tartu suunal. Küll neljarealised maanteed, küll renoveeritud raudtee.
Seisame selle eest, et esimene suurem ettevõtmine – Pärnu ümbersõit – saab lõpuks lähiaastatel reaalsuseks. Aga selleks, et Pärnu ja Pärnumaa Eesti regionaalpoliitika arengutes tugevat positsiooni saavutaks, tuleb tõsiselt pingutada. Ka meil, riigikogu Pärnumaa saadikutel.
Sisejulgeolek ja riigikaitse
Sisejulgeoleku valdkonnas, täpsemalt päästealal on möödunud aastaga riigikogu lõpuks vastu võtnud päästeteenistuse seaduse ja 2008. aasta eelarve andnud positiivse alguse päästjate palgakriisist väljatoomisele. Kui hoitakse eelarvestrateegiasse sissekirjutatud lubadust tõusu jätkumisest veel lähima kolme aasta jooksul, on see mure muutumas ajalooks.
Riigikaitsest. Olles üle aasta täitnud riigikaitsekomisjoni esimehe ülesandeid, tuleb tunnistada, et komisjoni töö puhul on tegemist enamasti üleriigiliste küsimuste lahendamisega. Seetõttu olen paljuski oma igapäevatöös eemal otsesest valijaskonna huvide esindamisest. Ometi arvan, et soov Eesti riigi püsimisest iseseisvana ja selleks veenva kaitsevõime omamisest ei ole võõras ühelegi pärnumaalasele.
Valimislubadustes välja öeldu, mis puudutas Kaitseliidu jõulisemat toetamist ja eelisarendamist, on tegudeks pöördumas. Kaitseliidu 2008. aasta eelarve kasvas 2007. aastaga võrreldes 39 protsenti. Pärnu osas on realiseerumas politseimaja kõrval oleva Kaitseliidule kuuluva ajaloolise puithoone remont, mis päästab ja lisab linnapilti järjekordse ilusa ning atraktiivse hoone.
Vaatamata valimisteaegsele pärnakate umbusule minu seisukohtade osas Pärnu pataljonist, on Pärnus paiknev väeosa leidnud uue kindla koha kaitseväe arengus. Loodan, et lähiaastad annavad sellele igakülgset tuge.
Komisjoni töölaual on üle kümne aasta oodatud kaitseväe korralduse seaduse eelnõu. Tõsine väljakutse täita Eesti riigikaitsele nii vajalik seaduselünk. Vastakaid seisukohti selle eelnõu osas on palju. Soovin, et võidupühaks saaks seadus vastu võetud ja auvõlg täidetud. Riigikaitsekomisjoni kohtadest 1/3 kuulub praeguses koosseisus Pärnumaa saadikuile.
Kui lisada riigikogus läbiarutatud ja seaduste kaudu vastu võetud otsused maksu- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas ja muud toimetamised, mis meie elu on edasi viinud, pean möödunud aastat töökaks ja sisukaks.
Aga kindlasti saab ja peab paremini. Seda eriti riigikogu iga liikme panuse osas. Nii töö kui maine mõõtmes.