Alanud aasta toob endaga kaasa mitmeid olulisi välispoliitilisi sündmusi
Kosovo on määratlemas oma tulevikku ja seda ilma rahvusvahelise üksmeeleta, järjest enam võtab hoogu USA presidendivalimiste kampaania, Venemaa saab uue presidendi, nafta hind liigub ohtlikult kõrgetel tasemetel, Iisrael ja Palestiina üritavad jälle rääkida Palestiina riigi tekkest, NATO arutab eelseisval tippkohtumisel edasist laienemist ning lisaks veel palju muud ettenähtavat ja -nägematut.
Meid huvitab stabiilsus
Eesti huvides on ennekõike tugev Euroopa Liit ja tugev NATO ning nende samu väärtusi hindavate organisatsioonide tihe koostöö. Meie tegevus neis organisatsioonides peabki olema suunatud tugevuse ehk ühtsuse suurendamisele. Ja selleks tuleb pidevalt suurendada Eesti ratsionaalset ja sisulist nähtavust, kujundada seisukohti ja öelda neid järjest enam välja. Ka küsimustes, kus esmapilgul tundub Eestiga võib-olla suhteliselt vähe kokkupuudet. Oluline aga on ka meie partnereid selgelt toetada.
Meie huvides on tegutsemine ELi Läänemere-strateegia valmimise nimel ja sellesse võimalikult sisukas panustamine. Et see Rootsi eesistumise ajal 2009. aastal loodetavasti kinnituse saav dokument määraks võimalikult palju majandus- ja keskkonnaarenguid Läänemere piirkonnas meile kõigile soodsas suunas. Läbi raskuste ja tagasilöökide ELi ühise energiapoliitika poole liikumine on see, kuhu ka meie tahame oluliselt panustada. Et oleks võimalikult palju alternatiivseid ener-
giavarustuskanaleid ning väheneks sõltuvus mõne tarnija ainudiktaadist.
Euroopa olgu turvaline
Euroopa turvalisuse parandamise huvides on korralik ja töötav naabruspoliitika nii ELi ida- kui ka lõunanaabritega. Ja see on valdkond, kus Eestil on oskusi ja usaldusväärsust, mida kavatseme ka sel aastal edasi arendada. Et tugi ELi idapoolsetele naabritele ehk uutele demokraatiatele Gruusias, Ukrainas ja Moldovas ei jääks alla tähelepanule, mida saavad ELi naabrid Vahemere lõuna- ja idakaldal. Mõlemat suunda tuleb toetada võrdselt.
Selle teemaga liitub ka meie kasvav arengukoostöö. Nii on sel aastal välisministeeriumi eelarves võrreldes eelmisega arengukoostööks raha 2,5 korda rohkem ehk 60 miljonit krooni. See võimaldab tihedamat koostööd nii meie peamiste arengukoostööpartnerite Gruusia, Ukraina, Moldova ja Afganistaniga kui ka teiste piirkondadega sealsete suurte hädade leevendamisel. On selleks siis kahe miljoni põgeniku olukord Darfuris, mõne looduskatastroofi hädaliste aitamine või mõni muu teema, kus Eestil on rohkem võimalusi käituda vastutustundliku riigina.
Sõjalised missioonid – teene teene vastu
Meie välispoliitika oluline osa on samuti panustamine nii sõjalistesse kui ka tsiviilmissioonidesse Afganistanis, Iraagis, Kosovos ning Bosnia ja Hertsegoviinas. Sõjaliste missioonide põhjendatuse juures tuleb ennekõike silmas pidada usaldusväärse partnerluse aspekti teiste riikidega, kelle üksustega koos meie sõjaväelased tegutsevad. Siinkohal on ilmekas näide aprilli- ja maisündmustele jägnenust, kui tänasin Eestile avaldatud selge toetuse eest USA erinevaid poliitikuid ning vastuseks kõlas: «Mis siin tänada, see on ju loomulik. Te olete meiega koos ka Iraagis ja Afganistanis.»
Samas on sõjaliste missioonide põhjuseks ka asukohariikide spetsiifilised mured, nagu terrorismijuurestiku kärpimine ja narkokasvatusprobleemid Afganistanis, laia mõjuga konflikti puhkemise risk Iraagis või ka otseselt Euroopa stabiilsust ohustavad arengud Kosovos, kui võimalikke vägivaldseid arenguid välistada ei suudeta. Samas on selge, et üheski neist paikadest pole võimalik ainult sõjalise jõuga suurt midagi saavutada. Seetõttu on äärmiselt oluline panustamine tsiviilkoostöösse ja ülesehitusse, mida Eesti ka teeb.
Viisavabaduse eest
Alustasime läbirääkimisi OECDga ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga, mis liidab endas paremini arenenud maailma riike. Välisministeeriumi töö üks osa on ka Eesti majandushuvide toetamine ja võimalikult heade eelduste loomine. Nii on näiteks Eesti ja eestlaste maine väga kõrge mitmetel arenevatel turgudel, nagu mitmes Lääne-Balkani riigis, Gruusias või Moldovas. Seda head kliimat tuleks osata ka paremini ära kasutada. Ja muidugi on äärmiselt oluline ka Eesti kodanike abistamine välismaal. Lisaks meie konsulitele on Eesti inimesi abistamas ka teiste ELi riikide konsulid neis riikides, kus Eestil esindust ei ole. See on järjekordne hea näide ELi ühistegevusest inimeste huvide kaitsel. Jätkub töö ka selle nimel, et laieneks riikide ring, kuhu Eesti kodanik pääseb viisata. USA kõrval on töö käimas näiteks ka Türgi ja Brasiiliaga.
See on osa, ilmselt nähtavaim osa Eesti välispoliitilisest tegevusest eelolevatel kuudel. Kuid selle kõrval ja taga jätkub igapäevane suhetevõrgustike täiendamine paljudes maailma riikides. Et tulevikus oleks pahatahtlikel järjest keerulisem Eesti turvalisuse ja heaolu kallale kippuda.