Alanud aasta riigieelarve on taasiseseivunud Eesti jaoks seni suurim.
Eelnõud menetleti Riigikogus ligi kolm kuud. Eelarve vastuvõtmist toetas 55 saadikut, üks oli vastu ja neli jäi erapooletuks. Teised riigikogu liikmed oma seisukohta ei avaldanud ja jätsid hääletamata.
Eelarvet on palju kiidetud ja samavõrd ka kritiseeritud. Nagu ikka, on opositsioon kriitiline, koalitsioon kiitev. Seekord avaldasid tavalisest rohkem oma arvamust ka erinevad organisatsioonid, näiteks tööandjate liidud ja ametühingud.
Peamine etteheide tundus olevat see, et prognoositakse põhjendamatult suurt tulude laekumist ja osa kulusid on jäänud eelarvest hoopis välja. Põhjalikel eelarvedebattidel osalenuna võin kinnitada, et need seisukohad ei vasta tõele.
Meenutagem, et riigieelarve strateegia järgnevaiks aastaiks kiideti heaks juba aastal 2006. Selle järgi on just alanud aasta eelarves mitu muudatust, neist olulisim aktsiiside ühtlustamine Euroopa Liidu määradele vastavalt.
Teisisõnu – aktsiisitõusu otsuse langetasid ühiselt Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit. Nüüd on kaks viimast parteid opositsioonis olles hoopis teisel seisukohal kui kahe aasta eest valitsuskoalitsioonis.
Eelarve tulud on 96,3 miljardit ja kulud 93,6 miljardit krooni. See on teine ülejäägiga eelarve Eesti ajaloos. Ülejäägi suurus on 1,3% sisemajanduse koguproduktist.
Alanud aasta majandusprognoos on eelarve menetluse käigus langenud 5,2 protsendini. Põhjuseks on peamiselt eratarbimise ja investeeringute vähenemine, kuid majanduskasvu nominaalnumber on siiski 14%. Rahandusministeeriumi hinnangul polnud riigieelarve maksulaekumiste prognoosi muuta vaja ja seda ka ei tehtud.
Suurim osa riigieelarve rahast kulub pensionideks – 17,7 miljardit krooni – ja ravikindlustuseks – 13 miljardit. Lisakulu pensionidega seoses on 2,6 miljardit. Need on riigipoolsed maksed teise pensionisambasse. 4,3 miljardit suunatakse põllumajandus- ja kalandustoetusteks ning 3,6 miljardit riigiteede korrashoiuks, hariduskuludeks läheb omavalitsustele 3,3 miljardit, selle sees on ka õpetajate palgaraha. Sotsiaalkuludest on suuremad veel peretoetused ja vanemahüvitis, mis mõlemad hõlmavad umbes kaks miljardit krooni. Toimetulekupiiri määr kasvab 900 kroonilt 1000 kroonile
Riigieelarve ülejääk on 2,7 miljardit krooni, see suunatakse reservi. 1. detsembri seisuga on tulude-kulude vahekord 7,7 miljardiga plussis. See näitab, et maksulaekumistega pole olukord sugugi nii hull, kui majanduslangusest rääkijad tihti väidavad.
Rõõmsaks erandiks eelmiste riigieelarvetega võrreldes on see, et hariduskulude ja eelarve tõusuprotsent on võrdne. See on võimaldanud tõsta pedagoogide palga alammäära 20%, käivitada noorte õpetajate lähtetoetuse ja haridussüsteemi sülearvutitega varustamise kava.
Loodetavasti paneb lähtetoetus mõnegi noore pedagoogi otsustama ka Valgamaale tööletuleku kasuks. 200 000 krooni suurust riiklikku toetust saab alates järgmisest õppeaastast taotleda iga kõrghariduse tasemel õpetajakoolituse läbinu, kes asub aasta jooksul tööle maapiirkonna, väikelinna või ääreala kooli. Toetus makstakse välja mitmes osas. Tingimuseks on seejuures, et õpetaja peab oma ametit vähemalt viis aastat ja tema töökoormus on vähemalt 75%. Tegu pole palgalisaga, vaid stardirahaga elu sisseseadmiseks.
Riiklik koolitustellimus ülikoolidele suureneb tänavu ligi 40%, õppetoetusi saab maksta veerandi võrra praegusest rohkem. Eesti keele strateegia elluviimiseks eraldati üle 30 miljoni krooni. Vene koolid saavad eestikeelsele õpetamisele üleminekuks ligi 50 miljonit krooni.
Nagu Reformierakond on alati lubanud, võidavad uuest eelarvest ka pered. Tulumaksuvabastus hakkab kehtima alates esimesest lapsest, luuakse paremad võimalused isapuhkuseks, algab perede kodutoetuse programm jm. Vanemahüvitist saab üle paarikümne tuhande lapsevanema, 100 miljonit krooni on ette nähtud viljatusravi kompenseerimiseks ja ligi 2 miljardit makstakse välja peretoetustena.
Kaitseväe ülalpidamiseks kulub tänavu 2,3 miljardit krooni. Hüppeliselt kasvab Kaitseliitu suunatav raha – senise 196 miljoni asemel 341 miljonit krooni. Kaitseotstarbelisi investeeringuid ja varustust ostetakse kokku rohkem kui kahe miljardi krooni eest.
Suurimad tee-investeeringud on plaanis teha Tallinna–Narva ja Tallinna–Tartu maanteel.
Avalik-õiguslik ringhääling saab 373 miljonit krooni. Tänavu tuleb hea filmiaasta – Eestis on riigi toetusel tootmises 10 täispikka mängu-, 5 lühimängu- ja 10 animafilmi.
Tulumaksu vähendamise ja maksuvaba määra tõstmise kaudu jätab riik tänavu rahvale rohkem kätte 1,2 miljardit krooni.
Kuid – ükskõik, kui suur eelarve ka poleks, kõiki vajadusi see siiski ei kata. Nii näiteks ei suurene tänavu omavalitsuste tasandusfond, kuigi omavalitsusliidud on seda taotlenud ja vajadus on. Teisalt laekub aga omavalitsustele rohkem üksikisiku tulumaksu ja linnad-vallad saavad riigilt juurde erinevaid toetusi – 2008. aastal näiteks lasteaiakohtade loomiseks. Euroopa Liidu abiprogrammidest saavad omavalitsused taotleda üle 20 miljardi krooni.
Mõni sõna ka nn poliitilisest katuserahast. Loomulikult on see keeruline teema – ühest küljest võib taunida, et poliitikud sel viisil valdavalt oma valimispiirkonna väikeprojektidele raha jagavad, teisalt näitavad kogemused, et enamus sel viisil antavast rahast jõuab õigesse kohta, sest kohalikud poliitikud tunnevad kohapealseid olusid kõige paremini.