Aasta 2008 möödub presidendivalimiste tähe all nii Ameerikas kui ka Venemaal.
USA on praeguseks ainuke üliriik maailmas. Sealne majandus jääb veel kauaks ajaks maailma võimsaimaks. Ameerika julgeolekupoliitiline tähtsus on aga tänases globaalses poliitikas enneolematu, ka väike Eesti partnerriigina toetub USA-le.
Venemaa kujutab endast aga mahajäänud regionaalset suurust, mille majanduse maht on võrreldav Hollandi omaga. Venemaa on küll esirinnas maavarade poolest, kuid on ka näiteks Zair. See ei tee ei Zairist ega Venemaast veel suurriiki. Venemaa tahaks väga olla suurriik, ent sinna on siiski väga pikk tee minna. Vanamoeline tegutsemismudel annab neile praegu selleks vähe lootust.
Venemaa presidendivalimised ei huvita maailmas suurt kedagi, USA presidendivalimised on tänaseks muutunud meediasündmuseks number üks.
Käesolev USA presidendikampaania käib olukorras, kus George Bushi kaheksa-aastane ametiaeg hakkab läbi saama. Bushi süüdistatakse USA majandus- ja rahandussüsteemi nõrkuses, rahul ei olda Ameerika vägede osalemisega Iraagi ja Afganistani probleemide lahendamisel.
Samas ei peaks sellest järeldama, et demokraatidele on tee Valgesse Majja lahti. Vabariiklastest kandidaadid on end osavalt Bushist distantseerinud ning olukorras, kus võim kongressis on demokraatide käes, jäävad ka demokraatide liidrid kaasvastutama Ameerika praeguse olukorra eest.
Esmakordselt Ameerika ühendriikide ajaloos on tõusnud päevakorda küsimus sisserände piiramisest. Lahendamist ootavad ka tervisekindlustusega seotud probleemid, sest kümned miljonid ameeriklased on kindlustuse puudumisel tervishoiuteenusest isoleeritud. Nii rikka riigi puhul nagu Ameerika on see häbiasi. Clintoni ajal algatatud tervishoiusüsteemi reform ei ole seni positiivseid tulemusi andnud. Eri parteide kandidaadid pakuvad välja erinevaid lahendusi.
Vabariiklased
Mike Huckabee, endine Arkansase kuberner ja baptistipastor, on evangelistlike kristlaste esindaja, kes pääses vabariiklaste parteis mõjukale positsioonile pärast jutlustaja Pat Robertsoni kandideerimist vabariiklaste eelvalimistel 1988. aastal. Huckabeed on nimetatud vabariikliku partei Jimmy Carteriks.
John McCain on endine mereväelendur, kes oli aastaid Vietnami sõja ajal kommunistide käes vangis. Teda piinati kohutavalt ning see mõjutab tema tervist siiani. McCain on USA kongressi üks sisulisi liidreid, kes on väga kogenud välis- ja julgeolekupoliitika alal. Teda isiklikult tundes võin arvata, et tema presidendiks saamise korral võivad USA-Venemaa suhted võtta huvitava pöörde. McCaini juhtimisel on USA kongressis korduvalt Eesti kaitseks ning Venemaa tegevuse vastu avaldusi tehtud.
Mitt Romney on kogenud ärimees, multimiljonär, kes on teeninud oma varanduse Bostonis baseeruva investeerimisfirma Bain Capital rajamisega. Ta kandideeris 1994. aastal USA senati valimistel Ted Kennedy vastu, kuid kaotas, 2002. aastal valiti ta Massachussetsi kuberneriks, oli Salt Lake City taliolümpiamängude organiseerimiskomitee juht. Mitt Romney on mormoon, tema vaarisa Parley P. Pratt oli üks mormoonide peaideolooge, ka tema isa George W. Romney oli kiriku patriarh. Evangelistlikud kristlased on Romneyt rünnanud seoses tema religiooniga. Teda toetab endine USA president George H. W. Bush.
Suureks üllatuseks on vaatlejatele olnud endise New Yorgi linnapea Rudy Giuliani läbikukkumine. Läbi põrus ka seriaali “Law and Order” staar, Tennessee ekssenaator Fred Thompson.
Demokraadid
Demokraatide seas on praegu veel konkurentsis senaator Barack Hussein Obama, mulatt, kelle isa oli keenialane.
Obama on kireva elusaatusega uue põlvkonna poliitik, kellel eriline oskus igas olukorras end kõige kasulikumasse positsiooni seada. Nii tema isa kui kasuisa olid moslemid. Omal ajal demokraatide presidendikandidaadiks soovida tahtnud liberaalse Illinoisi senaatori Paul Simoni favoriidina tegi Obama Illinoisi demokraatlikus parteis kiiret karjääri osariigi senatist kuni Ameerika ühendriikide senatini välja. Teda toetavad partei sees kõik jõud, kes on Clintonite vastu. Demagoog Obama poliitilise programmi võib lühidalt kokku võtta: kõmiseb nagu tühi tünn.
Liidri kohal on kampaanias New Yorgi senaator Hillary Clinton, kes oli kaksteist aastat Arkansase osariigi esimene leedi ja kaheksa aastat Ameerika ühendriikide esimene leedi – ülikogenud jurist ja poliitik, keda toetavad paljud Ameerika rikkad inimesed. Partei sees sattus ta aga nendel presidendivalimistel tugeva löögi alla. Vastased suutsid tema vastu kampaaniat tegema panna kõik juhtivad telekompaniid, v.a. FoxNewsi.
John Edwards, endine Põhja-Carolinat esindanud senaator, kes on miljoneid teeninud kohtuprotsessides hiigelnõudeid esitanud hagejate esindamisega, kukkus aga välja.
Superteisipäev
5. veebruaril, nn superteisipäeval jõudsid esimesena fini�ijooneni Hillary Clinton demokraatide seast ja vabariiklastest John McCain.
Clinton võitis suurtes osariikides, Obama aga paljudes väikestes osariikides. Clintoni-vastane kihutustöö Ameerika meedias, mida toetasid peaaegu kõik demokraatide tipppoliitikud, ei lõppenud ei ööl ega päeval. Siiski tuli Hillary rongi alt välja tervena.
Ka vabariiklane McCain oli tänu meedia marulisele toetusele oma konkurentidest üle. Suured telekompaniid teevad jõulist reklaami Obamale ja McCainile, mustates agressiivselt eeskätt Clintonit ja Romneyt. Kohati on tunne, et ega see pole kaugel Venemaa telekanalite analoogsest ajupesust.
Mõju Eestile
Venemaal on ajupesu loomulikult nii totaalne, et Putini järglane oma valimistulemuse pärast muretsema ei pea. Enamik konkurente pole ka valimistele üldse lubatud.
Kampaaniat pole seetõttu ollagi ja kõik toimub lausa Bre�nevi aega meenutavas stiilis. Noorest Medvedjevist on kahju, sest nii tegutsedes vähendab Putin tema legitiimsust. Eks see olegi eesmärk: nõrk ja haavatav järglane.
Võiks küsida, kes nendest Ühendriikide kandidaatidest on kasulikud Eestile. Eestlased peaksid igal võimalusel toetama vabariiklastest John McCaini ja Mitt Romney kandidatuuri ning demokraatide seas Hillary Clintoni oma. 7. veebruaril loobus Romney oma kampaaniast, et ühendada vabariiklasi demokraatidevastases võitluses. Võimalik, et McCain kuulutab ta hiljem asepresidendi kandidaadiks.
Ükskõik kes neist ka võidaks, Eesti oleks igal juhul omadega mäel.
Mis puutub Medvedjevisse, siis saame ainult loota, et Kremlile mõistus pähe tuleb ning naabrite hirmutamise asemel hakatakse tegelema Venemaa lihtinimeste eluoluga, kes elavad kolm korda kehvemini kui inimesed Eestis.