Uuel aastal räägitakse palju maksudest ja enamasti nende rängast tõusust.
Esmalt meenutame, et tulumaks jätkuvalt alaneb – 2008. aastal on see 21% ja 2011. aastal juba 18%. Kipume unustama, et veel 2003. aastal oli maksumäär 26%, mis on juba väga suur vahe. Tegemist on kodaniku iseotsustamise suurenemisega oma teenitud raha üle,see annab majandusele juurde kasvuruumi, suurendab säästmist ja investeeringuid. Jätkuvalt tõuseb tulumaksuvaba miinimum. Veel 2003. aastal oli see 1000 krooni, aga tänavu 2250 ning 2011. aastal 3000 krooni kuus. Maksukergendus on eriti oluline adalapalgalistele, kel on raskusi esmavajaduste rahuldamisega. Maksuvaba miinimum hakkab kehtima ka esimesele lapsele.
Aktsiisitõusu taga kõik erakonnad
Ebameeldivam pool maksumuudatustest on aktsiiside ja maamaksu tõus. Peab aga rõhutama, et maksul ja maksul on suur vahe. Aktsiisid ei ole lihtsalt riigikassasse raha kogumiseks, vaid teatud kahjulike mõjudega kaupade täiesti teadlik ja eesmärgipärane lisakoormamine, et nende tarbimist piirata. Need kaubad on alkohol, tubakas ja energiakandjad. Poliitikuna ma ei häbene nendeaktsiiside tõusu, sest need onpõhimõtteliselt ammu ja üksmeelselt tehtud otsused. Ka ma ise pole kunagi lubanud valijale odavat viina ja tubakat ega keskkonnakahjusid. See on ka Euroopa Liidu teadlik poliitika. Me tõstame tubaka ja kütuste aktsiisi EL nõutud miinimumtasemele,mis tähendab veidi alla 1,5 krooni hinnatõusu kütuseliitri ning kümmekond krooni suitsupaki kohta. Alkoholist kallineb õllepudel umbes pool ning viinapudel 12 krooni. Aktsiiside parem pool on see, et neid saab rohkem või vähem vältida. Jooma ega suitsetama eipea. Energiaga on keerulisem, aga seda saab ja tuleb säästa. Vana maks uues kuues on elektriaktsiis, mis teeb Eesti Energia hinnanguil keskmisele perele lisakulu 17 krooni kuus. Tuleb tähele panna, et see uus maks tuleb vana CO2 maksu asemele, mistõttu ta mõjub vähe. Nende aktsiisitõusude taga on kõik Eesti parteid, rääkigu Keskerakond opositsioonis mida tahes. Kõik parteid on kinnitanud dokumente, mis neid aktsiisimuudatusi ette näevad ning keegi neist pole nõudnud ka Eesti lahkumist Euroopa Liidust. Aktsiisitõusud on ühekordsed ja käivad tooteühiku kohta: nende tõus on esimesel aastal järsult tuntav, tulude tõustes ja tulumaksu alanedes aga muutuvad ktsiisikaubadshteliselt odavamaks. Tänavu on aktsiisitõus kiirem kui on tulumaksukergendus, kuid järgmistel aastatel see suhe muutub.Nelja aasta kokkuvõttes väheneb maksukoormus märgatavalt.
Keskerakondlik maamaksutõus
Kui aktsiisitõusude taga on kõigi erakondade pikaajaline nõusolek, siis keskpärane on lugu Tallinna 2,5 kordse maamaksutõusuga.Selle tegi keskerakondlik linnavalitsus, väga äkki ja väga valelike seletustega. Savisaare sõnul tehti see aktsiisitõusudele vastukaaluks ja eramupiirkondade veevarustuse tarbeks. Esimese puhul on vale selles, et aktsiisitõuse on toetanud ka eskerakond ja nagu maamakski on see põhiliselt inimese koorem. On küüniline võtta talt maaomanikuna aktsiiside põhjendusel veel teinegi nahk. Linnaeelarvet mõjutavad aktsiisid aga väga vähe, kordades sellest suurem on tulumaksulaekumiste tõus linnaeelarvesse. Teine vale algas valimiste eel vanniserval antud lubadusest hoida vee hind kontrolli all. See kontroll tähendas tegelikult, et veefirmaga lepiti kokku uusi trasse mitte rajada, et jätta hinna kontrollimise mulje. Tuhandetel tallinlastel jäi kaup torude näol saamata, ja rahalist auku täidetakse nüüd maamaksuga. Savisaarevalijad on teadagi Lasnamäel, mitte Pirital või Nõmmel.