Kohe lõppev aasta on olnud kõike muud kui rahulik ja üheselt arusaadav.
Pronksiöö vandalismikoledustele võib vastukaaluks tuua laste laulu- ja tantsupeo, mis minulegi on jäänud hinge ühe aasta tipphetkena. Jah, kedagi kiiresti ratsa rikkaks teinud kinnisvaraäri mull lõhkes, kuid ega sellepärast siis kinnisvaraturg kuskile kao:inimene vajab eluaset alati. Muutuvad tempo ja hinnad, eriti aga hinnad, mis on ehk tulevikus taskupärasemad.
Tähelepanu on eakatel ja lastel
Toompealt vaadatuna on palju püütud ära teha sotsiaalpoliitika valdkonnas. Just eakad ja lapsed on olnud esimese tähelepanu all. Kui uus valitsus oli ametisse asunud, tehti Riigikogus kõige esimesena otsus tõsta pensionide baasosa ja järgmisena pikendati vanemahüvitise maksmist. Kasvavad ka eestkostel ja perekonnas hooldusel olevate laste toetused. Ees seisab peretoetuste seaduse ja sotsiaalmaksu seaduse, samuti noorsootöö seaduse muutmine, et hakata maksma lastetoetusi alates kolmandast lapsest (2000 krooni), lasterikaste perede toetust alates viiendast lapsest, 2000kroonist ringiraha jpm.
Kindlasti on inimesi, kes ütlevad, et seda kõike on ikka vähe. Olen nõus nende inimestega, kes ütlevad, et riik peaks puuetega inimesi märksa rohkem aitama. Usun, jõuame uuel aastal parandada elutingimusi ka nendel inimestel, kes endast mitteolenevatel põhjustel on sattunud ebavõrdsesse olukorda just töötegemise mõttes.
Olen kohanud ka Võrumaal inimesi, kes ei pea vajalikuks väikese palga eest töötada, ja ka neid, kes oma füüsilise olukorra tõttu ei saa tööd teha. Just viimastele peab riik appi tulema. Samas ei saa nõustuda nende inimestega, kes kurjustavad, et mis neist tõusudest kasu on, kui hinnad ka tõusevad.
Nõus, teada on, mitte ainult meie riigi näitel, et kui tõusevad sissetulekud, tõstavad ka kaupmehed hindu. Nii on kõikjal. Aga ehk paneb see meie perenaisi mõtlema ka selle peale, et porgandisalatit ei pea alati poest ostma. Ise tehes on see maitsvam ja kindlasti ka odavam. Ka Eesti oma karusmari on vitamiinirikkam kui kaugelt maalt tulnud ja suule hea viinamari.
Mõtestagem iseendi jaoks, mida tegelikult tähendab leib! Ka seda, et leiva väärtus ei ole ainult pätsi hind. Eestlastele on see midagi märksa suuremat ja kallimat. Leib peabki kallis olema.
Palgad tõusevad ja elu edeneb
Minul on küll hea meel, et tõusevad õpetajate, arstide, lasteaednike, päästetöötajate, politseinike ja kutseliste sõjaväelaste palgad. Kindlasti peavad need tõusma ka edaspidi.
Samamoodi loodan, et Võru linn saab omale uue politseimaja, kui mitte 2008., siis 2009. aastal kindlasti. Veel on mul hea meel, et just Võru Vesi saab oma realistlike plaanide elluviimiseks riigilt rohkem kui 100 miljonit krooni abi. Lähiaastatel ehitatakse välja kanalisatsiooni-ja veevõrgustik nii Võrus kui ka Antslas. See toob leevendust paljudele peredele ja ka ettevõtjatele. Rääkimata nüüdisaegsest veepuhastusjaamast, mida enam ei oodatudki.
Olen rõõmus, et järjest rohkem on saanud ka riigi tasandil toetust meie idee rajada Võrru n-ö puhas gümnaasium ja me saame luua tingimused kõrgetasemelise hariduse omandamiseks kõigile. Kindlasti aitab sellele kaasa detsembris tehtud otsus noori õpetajaid tööleasumisel toetada.
Mul on südamest hea meel, et valmis on saanud Võru linna uus arengukava. Rõõmustan ka selle üle, et lõpusirgele on jõudnud üldplaani koostamine ja tutvustamine. Need on dokumendid, mille vastu võiks Võru linna inimeste kõrval huvi tunda märksa laiem avalikkus. Just need dokumendid mõjutavad kogu maakonna arengut.
Võru inimesed on juba kord uuenduste vastu veidi umbusklikud ja seetõttu oli tark otsus korraldada Tamula järve ümbruse korrastamiseks rahvusvaheline konkurss. Loodame, et Katariina allee saab uue ilme, rääkimata Koreli oja ümbrusest.
Kehv teostus lörtsib hea idee
Kahjuks on nii, et mõnegi hea idee lörtsib ebakorrektne teostus. Nii juhtus Kreutzwaldi tänava liikluskorraldusega ja ideega piirata raskeveokite liiklust Võru linnas. Aga ka vigadest õpime. Hoopis hull asi juhtus minu arusaamist mööda aga siis, kui ligi 200miljonilise eelarve vastuvõtmisest kirjutas ajaleht ainult linnapea palgatõusu kontekstis.
Inglismaa kauaaegne peaminister Winston Churchill on öelnud ühel enda jaoks keerulisel ajal, et pessimist näeb igas võimaluses raskust, optimist igas raskuses võimalust. Uus ja väga keeruline aasta koputab uksele. Otsime võimalusi, oleme väärikad ja sallivamad! Koostöö on märgusõna, mis viib meid edasi.
Viimase märgusõnana nimetan aga Schengeni viisaruumi: see on samamoodi avatuse, usalduse ja uute võimaluste sümbol.