Kas olete tähele pannud, et selle aasta jooksul jõustub terve hulk seaduse-muudatusi, mis puudutavad paljusid meist?
Maksumuudatused
Tulumaksu määr on sel aastal 21 % ja tulumaksuvaba miinimum 2250 krooni, lisatulumaksuvabastus kehtib aga esimesest lapsest iga alla 18aastase lapse kohta. Arvestus toimub tulude deklareerimisel, seega saab 2008. aasta eest tulumaksu tagasi järgmise aastaalguses.
Füüsilisest isikust ettevõtjail, kes saavad oma metsast saadud metsamaterjali müügi korral tulu, on õigus nii nagu põllumajandusettevõtjailgi 45000-kroonisele lisa-tulu-maksuvabastusele. Praegu on töös eelnõu, mis muudab eraisikute investeeringutulu maksuvabaks. Eesmärk on aga selge: anda võimalikult paljudele palgasaaj atele võimalus oma teenitud raha tarbimise asemel investeerida. Aktsiisimaksude suurendamise otsus on tekitanud palju kriitikat, kuid alkoholi ja suitsu ostmine on igaühel endal vabalt valida. Kütust ja elektrit tuleb tarbida järjest säästlikumalt. Kütuseaktsiisi tõstmine Euroopa Liidu miinimumtasemele peaks ühtlustama kütuste kasutamise maksustamise Euroopas. Elektriaktsiis, mis asendab seni kehtinud CO2 maksu, teeb Eesti Energia hinnangul keskmise tarbimisega perele lisakulu 17 krooni kuus. Aktsiisitõusud on ühekordsed ja mõjutavad sel aastal inflatsiooni rohkem kui järgmistel aastatel. Seadusega on kinnitatud tulumaksuvaba miinimumi suurenemine 3000 kroonini ja maksumäära alanemine 18 protsendile 2011. aastaks.
Pensionide ja toetuste muudatused
1. aprillist suurenevad pensionid ja keskmine pension peaks tõusma 4500 kroonini, järgmisel aastal 5330 kroonini, 2010. aastal 6100 kroonini ja 2011. aastal 6700 kroonini.
Lihtsustunud on okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isikute seaduses ettenähtud tervisetoetuse maksmise kord ning järgmisest aastast on kõik senised toetused ühendatud üheks aastatoetuseks. Ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise tingimusi ja toetuste määra on tõstetud.
Vanemahüvitise maksmise aeg last hooldavale vanemale pikeneb 18 kuuni ja isadel on võimalus saada 10 tööpäeva keskmise palgaga isapuhkust, kui ema on rasedus- või sünnituspuhkusel või siis kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.
Elatisabi on riigi makstav lühiajaline toetus neile vanemaile, kes taotlevad lapsele elatist teiselt vanemalt kohtu kaudu. Elatisabi suurus on kuni 4500 krooni. Eestkostel või hooldamisel oleva lapse toetus kasvab 1500 kroonilt 3000 kroonini.
Tänavu 1. septembrist kehtib väikelinnadesse ja maapiirkondadesse tööle asuvale pedagoogilise kõrgharidusega õpetajale 200 000 krooni suurune tagastamatu stardiraha.
Lasteaiakohtade arvu suurendamiseks ning lasteaiaõpetajaile põhikooliõpetajatega võrdse alampalga maksmisele kaasaaitamiseks on käivitamisel uute lasteaedade ehituse riiklik investeeringuprogramm ,,Igale lapsele lasteaiakoht!”.
Inimeste vaba liikumine Euroopa riikides saab teoks tänu Eesti ühinemisele Schengeni viisaruumiga eelmise aasta 21. detsembrist. Viisavabadusega on liitunud suur osa Euroopa Liidu liikmeist, samuti Norra ja Island. Möödunud aasta statistika põhjal on eestlaste huvi reisimise vastu märgatavalt suurenenud; kindlasti suureneb see huvi tänavu veegi.
Kõik uued seadusemuudatused täidavad vaid üht eesmärki: et Eestis oleks hea elada, inimesed oleksid õnnelikud ja meie majanduslik elujärg aina paraneks. Parem Eesti kõigile!