Kui omavalitsus lasteaia- või sõimekohtade olemasolu tähtsaks peab, siis riigi toel on võimalused neid luua tunduvalt paremad, arvab Tõnis Kõiv.
Vähem kui kümme aastat tagasi tuli laste puudusel lasteaiarühmi sulgeda või muidu lasteaia tegevusi koomale tõmmata. Laulva revolutsiooni lapsed olid kooli jõudnud ning sündimuse languse tõttu polnud kedagi eriti peale tulemas.
Neli aastat tagasi komeedina taevasse tõusnud vanemahüvitise mõte andis seaduseks saades otsustava tõuke sündimuse kasvule ja nüüd napib jälle lasteaiakohti.
Lasteaedadesse tasub investeerida
Siingi on lahendus olemas: viia ellu paljuräägitud programm «Igale lapsele lasteaiakoht». 24. jaanuaril andis valitsus rohelise tule määrusele, mis lasteaiakohtade loomisele kõvasti hoogu juurde annab.
Linnadel ja valdadel on järgmise nelja aasta jooksul kasutada riigieelarvest uute lasteaia- ja sõimekohtade loomiseks ja lasteaedade seisu parandamiseks kokku 1,4 miljardit krooni.
Summa suuruse võrdluseks: eelmisel aastal Viljandis valminud Mesimummu lasteaed läks maksma 24 miljonit krooni. Paide valla Tarbja lasteaia juurdeehitis koos korrastustöödega olemasolevas hoones maksab kokku ligi viis miljonit krooni, millega saaks rühmatäis lapsi lasteaias käima hakata.
Kes saab raha taotleda? Taotluse uue lasteaia või sõime rajamise, lasteaiale juurdeehitise tegemise või hoopis lasteaia põhjaliku ümberehituse kaudu lasteaiakohtade juurde tekitamise rahastamiseks peab esitama omavalitsus.
Paljudes omavalitsustes on eeltöö juba ammu käima läinud, pikisilmi ootasid nad valitsuse määrust, et taotlus ministeeriumile ära saata.
Samas on ka selliseid omavalitsusi, kes alles mõtlevad ja kaaluvad, kas investeerida lasteaeda või mitte. Julgustan siinjuures, et lastesse tasub alati investeerida.
Keegi ei saa linna või valla eest otsustada, millist lasteaeda ja kui suures ulatuses korrastada. Kohalik rahvas peab jõudma otsusele, kus on lasteaiakohti juurde luua tarvis ning kus olukorda parandada.
Riigi raha lasteaiakohtade loomise rahastamisel on mõeldud ikka neile omavalitsustele, kes seda taotlevad.
Kui palju ja kellele? Suurim investeeringutoetus, mida omavalitsus aastas taotleda võib, on 50 miljonit krooni (meenutuseks eestpoolt, et ühe suure lasteaia ehitus maksis aasta tagasi ligi 24 miljonit).
Väikseim taotletav toetus on 500 000 krooni. Projekti peab oma osa panema ka omavalitsus: kui seni pidid linnad ja vallad lasteaia oma rahaga valmis ehitama, siis nüüd on võimalik riigilt poole ulatuses toetust saada.
Mingit diskrimineerimist omandivormi alusel pole ehk uute kohtade rajamiseks saavad toetust taotleda ka eralasteaiad.
Panustama peab ka omavalitsus
Peamiselt on linnades eralasteaiad head ja usaldusväärsed partnerid omavalitsusele lasteaiakohtade puuduse vähendamisel ning turvalised lastevanematele paindlike lahenduste pakkumisel.
Programmis «Igale lapsele lasteaiakoht» on mõeldud ka neile omavalitsustele, kes on tublid olnud ning juba lastele lasteaiakoha taganud, investeeringud teinud.
Üks osa 1,4 miljardist kroonist on eraldatud toetuseks, mis jaguneb linnade ja valdade kõigi lasteaiarühmade vahel. Tänavu on see summa 75 miljonit krooni.
Mida rohkem lasteaiarühmi on linnas-vallas avada suudetud, seda suurema osa 75 miljonist omavalitsus saab.
Riigilt laekuvat raha võib kasutada ainult lasteaedade õpikeskkonna parandamiseks. Olgu see siis näiteks mänguasjade ost või isegi väiksem hooldusremont.
Kavandite vastuvõtt algab märtsi algul ja kestab kaks kuud. Neil, kes on juba aegsasti mõelnud ja lasteaiakohtade loomiseks ettevalmistusi teinud, jääb aega kavandit koostada ja esitada ülegi.
Kes alles nüüd plaani hakkab pidama, sel läheb küll kiireks, aga lastesse investeerida on seda väärt, et kärmelt mõtted selgeks mõelda ja kavand kokku kirjutada.
Kui omavalitsus lasteaia- või sõimekohtade olemasolu tähtsaks peab, siis riigi toel on võimalused neid luua tunduvalt paremad.