Haapsalu nn maffiast on räägitud palju. Omal ajal tihedamini ja mõnetise aukartusega, tagantjärele veidi vähem, mõningase nostalgia ning tagaigatsusega.
Pole kahtlust, et Hannes Danilov ja neli tublit ning väga teenekat reformierakondlast Andres Lipstok, Toomas Vilosius, Heiki Kranich ja Urmas Sukles moodustasid ideaalse põhiviisiku, kes tundsid mängu ning saavutasid seeläbi ka edu. Oluliseks märksõnaks siinjuures on ,,koostöö”.
Julgelt võib liigitada sellesse perekonda ka nüüd juba endise Lääne maavanema Sulev Vare, kelle panust meie maakonna arengusse on samuti raske üle hinnata. Pikemat tutvustamist ei vaja ilmselt ka Ain Hanschmidti nimi.
Enamik neid tublisid mehi panustab Haapsalu ja kogu Läänemaa arengusse veelgi, olenemata sellest, et põhitegevus on kaldunud mujale.
Nõustun eeldatavasti uueks Lääne maavanemaks kinnitatava Neeme Suurega, et Haapsalu ,,maffia” selle kõige positiivsemas tähenduses tuleb taastada. Mitte lihtsalt taastada, vaid taastada võimsamalt kui eales varem. Tegelikult oleme seda asunud vaikselt juba ka üles ehitama. Koostöö kohalike omavalitsusjuhtide (omavalitsusliidu), maavanema, riigikogu liikmete) jts isikutega on Läänemaa arengu üks võtmeküsimusi.
Olen arvamusel, et maakonna arengu huvides on teinekord vaja vaadata asju laiemalt ja üritada hetkeks unustada parteiline kuuluvus ning keskenduda ühise eesmärgi saavutamisele. Kui sain riigikogu liikmeks, saatsin kirja koostöö algatamiseks kõikidele Läänemaa omavalitsusjuhtidele. Tol hetkel reageeris vaid mõni. Ei tea, kas oli põhjuseks esialgne eestlaslik skeptitsism või midagi muud, kuid nüüd oleme koostööd teinud juba peaaegu kõigiga. Tänan neid tublisid inimesi. See on märk, et kodukohast hoolitakse, mis on peamine.
Maavalitsuse ja omavalitsusliidu roll pole maakonna arengu seisukohalt sugugi väiksem kui kohalike omavalitsuste endi või siit ringkonnast valitud riigikoguliikmete oma. Hea meel on selle üle, et Lääne maavanema tühi kabinet leiab peagi taas kasutust.
Maavalitsuse institutsioon on viimaste aastatega palju muutunud. Tulevik on ebaselge, mida tunnistas meile oma esimesel kohtumisel ka selle valdkonna eest vastutav regionaalminister Siim-Valmar Kiisler. Seni kavandatu kohaselt muudetaks maavalitsused eelkõige uue staatusega riiklikku järelevalvet teostavaks institutsiooniks. Peamine roll langeks omavalitsusliitudele.
Haapsalu või õigemini Läänemaa ,,maffia” üks peamisi ülesandeid on heade elamistingimuste loomine läänlastele, nii seadusloome kui ka investeeringute näol.
Paljude uute eurofondide avanemise aegu peame olema eriti valvsad. Neist sõltub suuresti Läänemaa edasine areng. Peale euroraha on vaja pöörata tähelepanu ka enamale riigieelarvesummade kaasamisele. Tõsi, seni oleme suutnud seda teha üsna korralikult. Julgen väita, et läänlaste elukeskkond on viimasel ajal palju arenenud.
Seadusloome peab avardama inimeste võimalusi. Läänlaste elujärje parandamiseks oleme juba selle riigikogu koosseisu ajal loonud riiklikult üsna head tingimused. Lapsevanemaile makstava vanemahüvi-tise aeg on pikenenud poolteise aastani, lasteaiakohtade nappust leevendab kava ,,Igale lapsele lasteaiakoht!” ellurakendamine, tulumaks on kahanenud 21 protsendile ning kahaneb veelgi, pensionid suurenevad jne.
Siiski on kõige alus tugev ja koostöövõimeline meeskond, nimetagem teda siis tuntud nimega ,,maffia”. Ühine tahe ning selgete eesmärkide olemasolu on kõige alus. Kutsun omavalitsusjuhte (omavalitsusliitu), maavanemat ja kõiki teisi inimesi, kes on huvitatud Läänemaa arendamisest, üles konstruktiivsele koostööle.