INIMESED KÜSIVAD, milleks meile uut töölepingu seadust üldse vaja on. Kas siis tõesti vana enam ei kõlba?
Uut seadust on vaja selleks, et majanduskasv jätkuks ning muu hulgas pensionid edasi tõuseksid � need on ju otseselt seotud majanduskasvust tuleneva suurema sotsiaalmaksu laekumisega.
Eelmisel aastal riigikogus muudetud seaduse kohaselt indekseeritakse igal aastal pensione nii, et pensionikassasse laekuvast sotsiaalmaksust makstakse enamik ka pensionideks välja. Pensioniindeksis on sotsiaalmaksu osa 80 protsenti ja tarbijahinna indeks moodustab sellest 20 protsenti.
MAJANDUSKASVU jätkumise takistusena on hulk muu maailma autoriteetseid analüütikuid juba mitu aastat esile tõstnud Eesti tööjõuturu jäikust. «Rohkem paindlikkust!» ütlevad nii Maailmapank, Euroopa Komisjon kui Rahvusvaheline Valuutafond. Milleks seda vaja on?
Majanduskeskkond muutub kogu aeg ning ettevõtted peavad muudatustega kaasas käima, end vajaduse korral kiiresti ümber kohandama ja üha tulemuslikumalt töötama. Kui ettevõte muudab tegevusala, võib vaja minna teistsuguste oskustega inimesi. Osa töötajaid tuleb koondada ja samal ajal teisi ametisse võtta. Tegemist on pideva protsessiga.
Eesti töötajatest on 48 protsenti ametis sellistes ettevõtetes, kus on kokku kuni kümme töötajat. Pooled meie firmadest on väikesed ning peaksid olema seetõttu eriti paindlikud ja muutustele vastuvõtlikud.
ETTEVÕTJALE on valikud väga lihtsad: kui hakkama ei saa, kukud konkurentsist välja ja pead firma sulgema, mis tähendab kõigi töökohtade kadumist. Ettevõtte töötajad vajavad aga samuti paindlikkust. See ei tähenda ainult koondamishüvitisi, mis on vaat et põhiteemaks kujunenud, vaid ka paljut muud.
Tööturg on paindlik, kui töötajatel on kogu aeg ümber- ja täiendusõppe võimalused ning nad ka kasutavad neid; kui töötaja ja tööandja on vabad omavahelise lepingu sõlmimisel ja muutmisel; kui töötaja areneb koos tööandjaga.
Tähtsam kui koondamishüvitis on kindlustunne, et kui üks töö lõpeb, on võimalus uus töö saada. Riik pakub karjäärinõustamist ja vajaduse korral täiendus- või ümberõpet ning maksab töötukassast toetust uue töö leidmise perioodil.
Paindlikkus tähendabki eelkõige võimalusi sujuvalt ühest töökohast teise liikuda. Arenenud riikides vahetab enamik inimesi iga seitsme-kaheksa aasta tagant töökohta ning statistika näitab, et ühel töökohal töötamise aeg pigem lüheneb.
SOOMES SUUDAVAD töötajad ja tööandjad kokku leppida töölepingu tingimustes, sealhulgas lepingu lõpetamises.
Teatavasti tuleb kohe lepingu sõlmimisel läbi rääkida ja kokku leppida ka lepingu lõpetamist puudutavad küsimused. Soome seaduste kohaselt on tarvis kuni üheksa kuud ametis olnud töötajale koondamisest ette teatada vähemalt 14 päeva ja kuni neli aastat ametis olnud töötajale üks kuu.
Koondamishüvitise maksmist ei näe Soome seadused üldse ette. Ometi saavad põhjanaabrid neis asjus kenasti kokku lepitud. Miks siis meie ei saa?
UUS TÖÖSEADUS muudab töösuhted paindlikumaks ning see aitab meie ettevõtetel üha muutuvas majanduskeskkonnas hästi toimida. Nii kasvab meie majandus ning laekub rohkem makse riigieelarvesse, sealhulgas pensionide tõstmiseks tarvilikku sotsiaalmaksu.
Seega peaksid nii praegused kui tulevased pensionärid olema samuti huvitatud, et Eesti tööturg muutuks paindlikumaks ja uus töölepinguseadus vastu võetaks.