Arenguruumi mänguväljakute rajamisel on Läänemaa omavalitsustes veel küllaga.
Arenguruumi mänguväljakute rajamisel on Läänemaa omavalitsustes veel küllaga.
Mänguväljakuist Läänemaal pole leheveergudel väga palju räägitud. Küll aga on need silmailuks vaatajaile ning mängulustiks eelkõige neile, kes seal mängivad. Ajapikku on Läänemaale ehitatud nii mõnigi uudne mänguplats, mis asendab nüüd pikalt räämas seisnud tühermaad. Nii mõnedki mänguatraktsioonid ja -väljakud on aga veel loomisel.
Heaks näiteks kiiresti arendatavate mänguvõimaluste poolest võib pidada Haapsalut ja Kullamaad, mida kaunistavad mitmed uued mänguatraktsioonid. Nõva ning Lihula, kus rajati mõne aja eest mänguväljakud, plaanivad lähitulevikus edasiarendust. Nii hakatakse ka Orul ehitama korvpalliplatsi ning Ristil koguni jalgpallistaadioni. Koha-peale rajatavad külaplatsidki kaasavad endas mänguelemente — olgu see siis külakiik, liivakast või palliplats. Siinkohal väärivad nimetamist Ridala ja eespool mainitud Nõva. Hanilas plaanitakse suisa eravahenditest kiigeplatsi ehitamist. Teisteski omavalitsustes on see sihiks võetud või võtmisel.
Mängimine on olnud ilmselt meie kõigi lemmiktegevus mingil eluperioodil. Seetõttu saame aru selle tähtsusest ning vajalikkusest. Teame ka, kui tarvilikud on arenevale lapsele korralikud mängutingimused.
Mängimine on koolieeliku põhitegevus. Mängides laps õpib. Ta omandab ja kinnistab uut teavet ja oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema ja omandab kogemusi ning käitumisreegleid. Mänguoskus ning mängimine on kõigi üld-ja valdkondlike oskuste arengu alus. On isegi öeldud, et mängimine on lapse töö.
Pean tähtsaks, et igasse Läänemaa omavalitsusse ehitataks vajaduste kohaselt laste mänguplatsid, et meie järeltulevali põlvedel ei tuleks tööpuudust tunda.
Läänemaa keskuses Haapsalus on mänguväljakutega üldjuhul hästi. Avalikud mänguplatsid on Kastani elurajooni juures, Mihkli tänava ääres, lasteraamatukogu hoovis, linnavalitsuse kõrval pargis, Aafrika rannas ning nüüd ka linnuses. Oma mänguplatsid on ka lasteaedadel ning usina-mail ühistuilgi. Lisanduvad palliplatsid.
Tähelepanuta on aga jäänud üks oluline koht — Haapsalu linna algkool. Sel õppeaastal õpib selles 6-klas-silises koolis ligi kaks ja pool sada õpilast, kes kõik on arenemisjärgus noored inimesed.
Algkooli hoovis jalutades valitseb
mind mõningane nostalgia. Uue korvpallikorvi taga haigutab minu koolipäevilt pärit vana pehkinud poom, peaaegu olematuks lagunenud kaugushüppekast ning roostes ja ohtlikud turnimisredelid.
Õnneks on algkoolil tubli ja usin direktor, kes tunneb samuti muret valitsevate olude üle koolihoovis ning on teinud põhjalikke plaane uue mängupargi rajamiseks. Kohtumisel kooliesindajate ja linnajuhtidega seati eesmärk, et juba tänavu alustame mängupargi rajamist algkooli hoovi.
Selle aasta riigieelarvest saime Haapsalu linna algkooli spordi-ja mänguplatsi ehituseks 1,1 miljonit krooni, millega lahendame juba lähitulevikus praegu valitseva nukra olukorra. Plaanide kohaselt saavad lapsed peagi tunda rõõmu ja seigelda kirkal seiklusrajal, turnida nüüdis-aegseil atraktsioonidel ning mängida uuel palliplatsil.
Arenguruumi mänguväljakute rajamisel on Läänemaa omavalitsustes veel küllaga.
Hea meel on aga, et peaaegu kõikjal tegeldakse selle teemaga ja et vanad katkised autorehvid, koerte ja kasside lemmikpaigaks kujunenud liivakastid ning roostes turnimisredelid vahetuvad peagi uute ja ilusate mänguatraktsioonide vastu.