Kui jõudsin Jägala-Joale rogainivõistluse starti, pidin üllatust varjama – metsa läks rohkesti üle tuhande orienteeruja.
Kui jõudsin Jägala-Joale rogainivõistluse starti, pidin üllatust varjama – metsa läks rohkesti üle tuhande orienteeruja.
Osavõtjate arvule pandud piirang 1200 inimest tundus kummalise naljana. No vaevalt nii palju seiklusehuvilisi kokku tuleb! Kuid rahvast tuli nii palju, et tekkis suure võistluse tunne.
Mis tõi inimesi hulgakaupa mitmeks tunniks metsade vahele ja külateedele seiklema ja raskusi trotsima? Orienteerumisvõistlustel pole nii rohke osalejaskond tavapärane. Kas tõesti eelistavad eestlased üksi pusimisele kambas liikumist? Rogain on võistkondlik ala, võistkonda kuulub kaks kuni viis inimest.
Kokku tuli eri huvidega harrastajaid. Muidugi startis suur hulk orienteerujaid, seiklusspordi tippe ja jooksu-, suusa- ja rattaradadelt tuntud muidu sportlikke tegelasi, kelle jalad juba lähte eel maad kaapides väljaelamist ootasid. Palju leidus ka harrastussportlasega mitte sarnanevaid inimesi, just nemad tõusid väikese metsalaulupeo põhitegelasteks.
Startisid isegi inglid
Osa tuli nädalavahetust veetma lõbusas kostüümis, silma jäid näiteks ingliks riietunud. Saabuti perede ja sõpruskondadega, trehvasin oma korporatsiooni- ja endisi töökaaslasi, matkasõpru. Ilmselt tõi inimesi metsa kontrollpunkte otsima eri motiivid. Aga tervisesüst ja soov veeta sportlik laupäev looduses olid üldised.
Läksin oma esimesele rogainivõistlusele vastuolulise tundega. Kaks nädalat varem osalesin seiklusspordi etapil, nädal varem jooksin Berliini maratonil. Olin sunnitud paarilist, perearstide eestseisjat Madis Tiiki võimaliku ärakukkumise ees hoiatama. Oleme mõlemad noored veteranid, mingit erilist lootust ei kütnud. Tahtsime koostööd kontrollida, mina ka oma võimete piiri kombata. Mis saanuks olla veel parem treening 90 km pikkuseks Vasaloppeti suusasõiduks?
Tunne oli nii hea, et ei pidanud kõigi 140 punkti äravõtmist võimatuks. Kontrolltähised asusid maastikul väga mitmekesiselt, planeerimine polnud lihtne.
Peagi sai selgeks, et planeerisime suhteliselt ainulaadselt, vaid paar võistkonda jagas sama liikumiskava, aga pärast neljanda punkti võtmist jäime omaette. Korralik tempo, hea tunne ja kolm tundi möödusid plaanipäraselt. Siis ei saanud ma oma jooki kätte ja see oli halb. Mingi aeg läks veel ludinal, esines küll pisivigu. Viiendal tunnil mõistsime, et kõiki punkte me ei jõua läbida.
Kui pool tundi hiljem esimest korda ametlikku joogipunkti jõudsime, tekkis mõlemal nn surnud punkt. Tegime nii enne kui ka pärast “tankimist” mõned lihtlabased vead, mis oli ohu märk. Alles tagantjärele tarkusena mõistsime, et pisivead punktide läbimisel olid köömes võrreldes strateegilise veaga, mille enne joogipunkti rahuolevatena läbi lasime: pidanuksime mõistma, et olime liiga ahned olnud, ja loobuma soo ümber ühe odavamate preemiapunktidega piirkonna ründamisest.
Saime siiski väsimusest jagu ja liikusime taas korraliku tempoga. Saabumas oli teine joogipunkt, lõpetamiseni jäi alla pooleteise tunni, kuid pidime tõele näkku vaatama: kas piisab jõuvaru? Kõhklesime, joogipunktis andsime alla, tegelikult langetasime ratsionaalse otsuse, et ei võta riski – viimaseks punktiks kavandatud Neeme küla jäi meil nägemata ja punktid võtmata.
Ostuhulluses tunglemine
Kodu ehk finiši poole liikusime juba kindlalt, ärakukkumise hirmus jätsime veel ühe punkti vahele, aga seejärel üllatasime ennastki – lõpu eel muutus jalg kergemaks. Möödusime kaasvõistlejatest, nagu oleksime tiivad saanud! See oli nõrk lohutus. 140 punktist 27 jäi võtmata ja kuigi lõpetasime kakskümmend viis minutit enne kontrollaega, pidasime etteastet läbikukkumiseks.
24. koht ligi 450 võistkonna seast polnud esimese ühisvõistluse kohta siiski paha. Paar päeva hiljem üllatas Madis teatega: olime läbinud kavandatud 46–48 km asemel 61 km. Hammas on verel ja kindlasti saab mind rogainimas veel näha!
Enne kontrollaega tekitasid teekonna täpsemad planeerijad finišis Stockmanni ostuhulluse sarnase tunglemise. Kõik olid puruväsinud, aga seda korvas õnnetunne kordaläinud päevast. Võitjaid paistis väga palju olevat, kaotajaid ei trehvanud, vaevalt neid eriti oligi.
Rogain?
See on valikorienteerumine. Maastikule pannakse kontrollpunktid, mille läbimise eest teenitakse punkte. Kontrollpunktide läbimiseks antakse kontroll- aeg, selle ületamine toob kaasa ühe trahvipunkti ühe hilinetud minuti kohta. 6. oktoobril Harjumaal Jägala-Joal peetud teaduste akadeemia orienteerumisklubi rogainil oli kontrollaeg kaheksa tundi.