Tolmavad ja auklikud kruusateed on probleemiks igal pool Eestis. Kuid näiteks Põlva-, Võru- ja Valgamaal on kruusateid 58% kõigist riigiteedest, vabariigi keskmine on 45%.
Elu võimalikkusest maal
Tolmavad ja auklikud kruusateed on probleemiks igal pool Eestis. Kuid näiteks Põlva-, Võru- ja Valgamaal on kruusateid 58% kõigist riigiteedest, vabariigi keskmine on 45%. Maanteeamet võtab tolmuvabade katete ehitamise aluseks keskmise liiklustiheduse kruusateedel. Kus rohkem liiklust, seal on ka rohkem lootust tolmuvabale kattele.
On aga selge, et kui Eestile on juba ajalooliselt iseloomulik hajaasustus ning sellest tingituna ka tihe teedevõrk (sest külast külla ja talust taluni peab ju ometi tee viima!) ja probleemiks üle riigi elanikkonna vananemine ning vähenemine, siis liigubki meie teedel suhteliselt vähem liiklejaid.
Kagu-Eesti “aga”
Kuid Kagu-Eestile on vastupidiselt näiteks Harjumaale iseloomulik veel üks “aga“. Nimelt oleme viimasel paaril aastakümnel kaotanud üksjagu oma rahvast (just noori) Tallinna ja Harjumaa kasuks. Põlvamaa uut arengukava tehes sõnastasid ekspertrühmad ühe peamise probleemina viletsad ühendusteed, mis takistavad normaalsel tasemel elukeskkonna loomist ning on katalüsaatoriks noorte ning aktiivsete inimeste maakonnast lahkumisele või pärsivad nende toimekat tegutsemist maapiirkonnas.
Kui maanteeamet ütleb, et me ei saa siin või seal kruusateele tolmuvaba katet ehitada, sest neil teedel ei liigu piisavalt autosid, siis vägisi kipub mul huultele üks terav võrdlus. Nii võiksime ju ka öelda, et kuivõrd eestlasi on üleüldse nii vähe, kui meid just parasjagu on, siis pole meile vaja ka oma koole, ajalehti ja võib-olla ka oma riiki.
Küsimus on selles, kumb oli enne. Kas muna või kana? Mina väidan, et hõreda liikluse üheks põhjuseks ongi viletsad teed, mis on vesisel ajal kohati läbimatud, augud lõhuvad autosid jne.
Ma olen kaugel sellest, et süüdistada maanteeametit. Nii selle asutuse Tallinna peamajas kui ka tema Kagu regiooni keskuses Võrus töötavad kogenud inimesed. Teemeistrid saavad teid ehitada ikka selle raha eest, mida riigieelarve neile majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning rahandusministeeriumi kokkuleppe armust eraldab.
On aga fakt, et 2007. aastat alustas maanteeamet teadmisega, et tal on võrreldes eelmise aastaga 250 miljonit krooni vähem just nende samade paljukirutud tolmavate ja auklike kruusakattega riigi kõrvalteede probleemi lahendamiseks ja äsja valitsuses kinnitatud teehoiukava võib paberihunti saata.
Kagu-Eestile tähendaks loodud olukord viit (!) kilomeetrit tolmuvaba katet sel aastal ning vaid teemeeste talupojatarkus lubab neil 10–15 kilomeetrit sõna otseses mõttes ära punnitada.
Kas ikka on “tehtud”?
Näen maavanemana probleemi olemust väga selgelt. Reklaamist reklaami kordab Edgar Savisaar bravuurikalt “Tehtud!“, nii ütleb ta ka kohalike, s.t valla ja linna teede korrashoiuks antava raha suurendamise kohta. Kuid kui vaadata, kuidas asjad tegelikult on, siis tegelikult sai tehtud see, et minister Savisaar vähendas riigi kruusateede korrashoiu raha ning suunas selle omavalitsustele.
Ma ei protesteeri selle vastu, kuid saagem aru: raha ühest taskust teise tõstmisega seda juurde ei teki ning teed tolmavad edasi.
Teedeehitus on väga tõsine asi. Teedemehed teavad, et teed vajavad süstemaatilist ning läbimõeldud lähenemist, vaja on pikaajalisi plaane ja kindlat katkematut rahastamist.
Võtame võrdluseks meie naabrid Lätist. Mäletame Nõukogude ajast, kuidas kadestasime lätlasi mõnusate siledate teede pärast. Praegu aga on Läti teed meie omadest palju kehvemas seisus, sest neil kadus järg käest ära ning asfaltkatted lagunesid kiiremini kui neid jõuti taastada ning juurde ehitada.
Positiivne ning järgimist vääriv on see, et Läti on algatanud riikliku teedeehituse programmi, kuidas kiirete (kuid läbimõeldud) hüpetega olukorda parandada. Ka Eestil peaks olema oma teedeehituse riiklik programm, millega poliitilised jõud tähtsustavad teede rolli riigi arengus. Aluse selle tekkimiseks on pakkunud Reformierakond.
Nii on Reformierakond püstitanud järgneva nelja aasta eesmärgiks muuta kruusateed suveks tolmuvabaks, samuti jätkata strateegiliselt tähtsate riigi peamiste teede Tallinn–Tartu ja Tallinn–Narva ehitamist neljarealiseks ning Tallinna–Pärnu–Ikla tee kaasajastamist.
See on väga tähtis, sest teed on oluline osa niisugusest keeruka nimega süsteemist nagu infrastruktuur: teed, Internet, kvaliteetne elekter, veevarustus ning kanalisatsioon.
Kokkuvõtvalt aga loob nõutaval tasemel infrastruktuur tingimused selleks, et ka maal on võimalik senisest entusiastlikumalt ning tulemuslikumalt tegelda ettevõtlusega ja luua uusi hästitasustatud töökohti – lõppkokkuvõttes määrab ju see ära, kas maal on võimalik elada ning töötada. Suur saavutus oleks, kui kruusateid ja kõvakattega teid oleks minimaalselt pooleks ning kruusateed oleks treppisõidetu asemel piisava kattega ning suvel tolmuvabad.