Sel neljapäeval tuleb Tallinna linnavolikogus esimest korda arutlusele linna 2010. aasta eelarve. Kahjuks varjas linnavalitsus linna keerulist finantsseisu detsembri alguseni, isegi kohalike valimiste järel.
Sel neljapäeval tuleb Tallinna linnavolikogus esimest korda arutlusele linna 2010. aasta eelarve. Kahjuks varjas linnavalitsus linna keerulist finantsseisu detsembri alguseni, isegi kohalike valimiste järel.
Loomulikult me teadsime, et olukord on raske, kuid linnapea kabinetist tuli eelarvet puudutavate küsimuste peale vaid ühtlast müra Eesti valitsuse aadressil. Sellisest linna vastandumispoliitikast riigiga on ilmselt kõigil juba mõõt täis. Tuleb tunnistada, et selles osas on ka sotsid pigem hagu juurde andnud, kui koostööd otsinud.
Järgmise aasta eelarvega saab Tallinn lisaks ainuomasele munitsipaalpolitseile ja telekanalile ka kõrgema maksukoormuse. Ja selle üle ei saa kindlasti uhkust tunda.
Mida peaks tegema teistmoodi?
2009. aasta linnaeelarve mahuks (koos suvel tehtud kärbetega) on 7,3 miljardit krooni, järgmise aasta eelarve on 7 miljardit krooni. Suures pildis polekski nagu suurt häda. Kui me võrdleme aga kulutusi ja investeeringuid aastate lõikes, siis on üsna selge, et linnavalitsuse eitusfaas linna raske finantsesisu kohta kestis liiga kaua. Nii umbes aasta aega on selgelt hiljaks jäädud.
Raha on igal pool vähe, kuid küsimus on valikutes, mida on seni tehtud ning mida edasi tehakse. Juba eelmise aasta lõpust oleks pidanud linnaaparaati kokku tõmbama ja jõuliselt vähendama linna tegevuskulusid. Praegune jutt sellest, et kaotatakse 13. palk ja lisatasud, ei kõla kuigi veenvalt. Erasektori töötajad pole täiendavat palka ammu enam näinudki ning paljude inimeste palku on reaalselt juba mitmeid kordi 10% võrra vähendatud.
Tänu aastate jooksul kasvanud püsikuludele on linn sisuliselt kaotanud inveseerimisvõime, sest järgmisel aastal vähenevad linnapoolsed investeeringud neli korda, 800 miljonilt kroonilt 210 miljoni kroonini. See on kõigest 3,5 protsenti linnaeelarve mahust! Eriti drastiliselt on vähenenud koolide ja lasteaeadede investeeringud. Lasteaeadede remonti paneb linn oma vahenditest 300 000 krooni. Võrdluseks olgu öeldud, et Tallinna TV-le läheb 40 korda suurem summa ehk 12 miljonit krooni. See vastuolu inimeste ootuste ja linna poolt tehtavate kulutuste vahel on vast suurim probleem eelarves.
Uued maksud
Kõigil omavalitsustel on keeruline järgmise aasta eelarvet kokku panna, kuid keegi teine pole rääkinud uute maksude kehtestamisest. Kõik teised saavad hakkama, aga Tallinn ei saa. Astmelist maksustamist saavad tallinlased tunda läbi müügi – ja paadimaksu. Nendest viimasega on ilmselt lugu suhteliselt lihtne, sest nagu näitas ka aastaid tagasi Tallinnas kehtinud mootorsõidukimaks, kirjutatakse oma sõidukid Tallinnas välja ning suurt maksutulu sellest linnale oodata ei ole. Paadiomanikel ei teki linnast välja registreerimisega ilmselt ka südametunnistuse piinu, sest Tallinn pole sadamatesse ega kaidesse sentigi investeerinud ega plaani seda ka tulevikus teha.
Mis puudutab müügimaksu, siis on õigus rahandusminister Jürgel Ligil, kelle sõnul tasutakse müügimaksuga linnavalitsuse luksusliku elu eest. Igatahes on see valus hoop ettevõtjatele, kes üritavad Tallinnas töökohti säilitada ning seeläbi linnakassat tulumaksuga toetada. Maksu otsesed ja kaudsed mõjud on analüüsimata ja linnavalitsus ei tea isegi praegu, kes hakkab maksu administreerima ning kui palju selleks raha kulub.
Eelarve puhul saab rahul olla sellega, et linnapea on Reformierakonna survele järgi andnud ning lasteaedade rahastamine jätkub samas mahus, mis sel aastal. Samuti on positiivne see, et järgmisel aastal moodustavad euroraha ja riiklikud investeeringud linnaeelarvest kokku 330 miljonit krooni (sel aastal oli see summa ligi kolm korda väiksem). Ilma riigi toeta oleks investeeringute tase Tallinnas olematu.
Kuid kas ja kui palju on linnaeelarves näha sotside nägu? Nende osa eelarves on tagasihoidlik, et mitte öelda olematu. Samas on totaalse muutumise läbi teinud Jaak Juske öelnud, et koalitsioon võtab rohkem kuulda opositsiooni ettepanekuid. Reformierakond ei saa järgmise aasta eelarve puhul kindlasti leppida uute maksude kehtestamisega, Tallinna TV ja propagandakulutste jätkamisega senises mahus ning sellega, et linna püsikulutuste tase on jätkuvalt liiga kõrge. Need on osa ettepanekutest, millega linnavolikogus ka välja tuleme.