Täna Läti parlamendis toimuval esinduslikul rahvusvahelisel julgeolekuteemalisel ümarlauakohtumisel keskendub peatähelepanu Ukraina kriisiolukorrale ning selle mõjudele teistele riikidele ja regioonidele.
Arutelu juhib Riigikogu aseesimees ja Balti Assamblee president Laine Randjärv, kes rõhutas teema põhjaliku käsitluse tähtsust. Sellises formaadis ümarlaud on märkimisväärne algatus ja panus vastamaks tõsistele väljakutsetele Euroopa demokraatiale, turvalisusele ja stabiilsusele.
„Me peame koos astuma tõhusaid samme, et tulevased põlvkonnad ei saaks esitada küsimust – miks midagi ei tehtud, miks ei võetud ette midagi kui kaalul on ometi nii palju,“ ütles Randjärv. Ta toonitas: „Euroopa peab jääma turvaliseks, vabaks ja demokraatlikult arenevaks kõigi jaoks, kes tahavad seda oma koduks pidada. Ei saa lubada, et riike jagatakse mõjusfäärideks, õhutatakse sõjalisi konflikte, viiakse läbi otseseid rünnakuid ja annektsioone.“
Ukrainas toimuv on ohuks kogu rahvusvahelisele ühiskonnale. Tegu on jõhkra katsega ümber joonistada Euroopa kaarti. Kokkutulnud ümarlaud on omamoodi sõbrakäe ulatamine naabrile, kellel on raske. Samas aga ei saa unustada ka Gruusiat ja Moldovat. Balti Assamblee on käesoleval aastal vastu võtnud kolm Ukrainat toetavat avaldust, kus on mõistetud hukka Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumised Venemaa poolt, märkis Randjärv.
Kohtumine on jätkuks käesoleva aasta juunis Stockholmis toimunud samalaadsele parlamentaarsele ümarlauale. Riias toimuval ümarlaual osalevad Balti Assamblee presiidiumi, Põhjamaade Nõukogu presiidiumi ning Visegradi ja GUAM PA esindajad, kokku 14 riigist. Riigikogust osaleb lisaks Randjärvele ka riigikaitsekomisjoni aseesimees Aivar Riisalu.