Head aatekaasalased!
Lugupeetud külalised!
Reformierakond on tänaseks olnud õigel teel 10 aastat, 6 kuud ja 2 päeva. Täpselt nii kaua oleme seisnud ka Eesti edu eest ja nagu Eesti ja eesti inimesed – oleme ka meie olnud edukad.
Eelmistel üldkogudel seadsime endale eesmärgi – olla liidriks parempoolsete erakondade hulgas.
Ja täna oleme me liidrid parempoolsete erakondade hulgas.
Liidriks olek tähendab mitte ainult au ja positsiooni, vaid ka väärikat kohustust olla teenäitajaks teistele.
Igapäevast püüdu olla natukene paremad kui olime seda eile ja enne.
Mitmel korral on tulnud tõestada, et suudame oma tegijate mainet õigustada ning valijatele antud lubadusi täita. Oleme seda suutnud.
Me ei ole kunagi olnud liiga suure suuga – me ei ole raisanud aega lihtsalt kõlavatele, kuid sisuta loosungitele.
Me ei ole ka klammerdunud minevikku ja oma kunagise hiilguse otsingute külge.
Mida on teinud kahjuks need, kes meile maailmavaateliselt kõige lähemal on.
Ja sellest on pagana kahju, sest vajadus parempoolsuse ja kaine mõistuse järele ei ole kuhugi kadunud. Vastupidi – see on aktuaalsem kui kunagi varem.
Seda olukorras, kus töö esimesed viljad on käega katsutavad ja paljudes tekkinud tahtmine enam mitte nii palju pingutada vaid jääda sinna kus oleme ning nautida saavutatut.
Olgu selleks siis näiteks Eesti majandus ja maksusüsteem, mis parempoolsete ja valusate, kuid vajalike otsuste tõttu, on oma edukuses, täna avaldamas mõju juba kogu maailmale.
Maksuideoloogid ja majandusväljaanded arutlevad täna, et kuidas pole tähele pandud, et selge, lihtsalt administreeritav maksusüsteem ning madalad maksumäärad on edukamad kui keeruline ja töökamaid karistav astmeliselt tõusev maksusüsteem, kuhu on veel kavalt pikitud mõned maksuerisused.
Arvan, et võime seda arutelu lugedes nentida, et ju siis oli parempoolsetel majandusmeestel Eestis rohkem tarkust ja jõudu kui laialaijagamise eestkõnelejatel.
Ja küllap on eestlaste loomuses kuidagi rohkem säästlikust kui julgust panustada laenu elamisele ja võlgu võtmisele.
Tänane Eesti aga on muutunud – esimesed töö viljad on käes – meil läheb hästi ja varsti on taaskord aeg hakata kõlavaid lubadusi andma, sest valimised on tulemas. Kutsun siinkohal kõiki üles meenutama meile nii omast ütlemist “et lubame parem vähem, kuid teeme ära” ja mitte minema kaasa tühjade tünnide kõmisemisega kampaaniakeerise kuumuses.
Oleme lubanud oma valijatele parempoolset poliitikat ja seda oleme ka oma tegudes tõestanud.
Oleme lubanud oma valijatele tulumaksu alandada – ja oleme seda teinud, ning teeme edaspidi. Sest meie usume, et inimene on targem kui riik oma raha kasutamisel.
Oleme lubanud vanemahüvitise ära teha. Me mitte ainult ei täitnud lubaduse eelmises koalitsioonis vaid ka suutsime selles koalitsioonis kokku leppida, et seda lubadust on võimalik pikendada. Ja ma arvan, et tagasivaatena 40 aasta pärast on see hetk, mida Eesti rahvastikupoliitikas saab nimetada murranguks. Hetkeks, millal keegi tõesti võttis midagi ette, et meie arv siin kaunil maal ei väheneks vaid suureneks.
Ja selle üle saame olla uhked.
Seega – oleme lubanud ja lubadused ka täitnud.
Aga töö ei lõppe. Nagu on aktuaalne meie missioon – hoida Eestit õigel teel.
Seda missiooni ja 11 aastat kestnud vaimu kinnitab ka meie poolt täna vastu võetav uuenenud programm.
Meie programmist kuulete täna veel detailsemat ülevaadet pisut hiljem, kuid nagu igaühe jaoks on erinevad need põhjused, miks ta siia erakonda tuli, nii on tõenäoliselt igaühe jaoks seal see üks lause, mis annab mõtte kõigele sellele mille nimel igapäevaselt tööd murrame.
Minu jaoks on olnud meie ürituse kandvaks mõtteks vabadus. Vabadus olla ise, vabadus teha midagi ise või teistega koos.
Lisaks headele kaaslastele on see olnud minu jaoks läbivaks mõtteks iga kord kui tekib küsimus – miks me kõike seda teeme, mida me teeme.
Võimu või raha nimel – ei usu,
igapäevase adrenaliini nimel – võib-olla –
et olla vaba ja kaitsta seda igaühe vabalt tegutsemise õigust – igajuhul.
Aga eks igaüks leiab enda jaoks kõige olulisema ikka enda seest – tahan vaid öelda, et see üritus või tee mida mööda käime on tähtsam kui meie igaühe toimetamised eraldi võttes. Märgina ja eestkõnelejatena tähendame paljudele, kes täna veel pole saanud või julgenud meiega tulla üsna palju.
Ja see annab jõudu edasi minna, isegi kui meie pakutavad lahendused on vahel karmimad ja kasinamad kui see populaarne oleks.
Sest see on meie viis asjad tehtud saada.
Järgmiseks suureks kondiprooviks on kõigile kohalikud valimised.
Kohalikud valimised on olulised ja vähemalt 365 päeva võrra olulisemad kui varem. Sest kui varem oli kohalike volikogude volituste kestvuseks 3 aastat, siis nüüd on see 4 aastat. See tähendab piltlikult öeldes, et kaardid mis meile jagatakse on sellised, mida 4 aastat vahetada ei saa ja nendega mängides peame saama kas hakkama või vabastama kohad uutele tegijatele.
Kohalikud valimised on kahtlemata olulised ka järgnevaid valimisi silmas pidades. Olgu selleks siis presidendi valimised 2006 aastal või kindlasti Riigikogu valimised 2007.
2007 aasta kevadeni on 2005 aasta sügisest poolteist aastat ja see on napilt nii pikk aeg, mil jõuame kohapealset elu juhtides tõestada, et saame hakkama ja meid tasub valida. Aga võib ka minna teisiti – see on ka täpselt nii pikk aeg, et üle jõu lubades võib ka kõrbeda.
Seega – kohalikud valimised on tähtsad nii olevikku kui tulevikku silmas pidades.
Eelmistel kohalikel valimistel olime väljas 55 oma nimekirjaga. Sel korral saab see number olema 150 kandis. Lisaks on meil sellest aastast ette näidata maakond kus igas omavalitsuses on meie piirkond – see tubli maakond on Põlvamaa!
Aastaga on lisandunud meile 877 uut liiget ning sündinud 28 uut piirkonda.
See on tohutu hüpe ja siinkohal, arvan, on meie tänu ära teeninud piirkondade arendusdivisjon Kalev Lillo ja Lauri Luigega ning kõik meie maakonnaorganisatsioonide eestvedajad ning arendusjuhid üle Eesti!
Aitäh teile!
Kuna öeldakse, et teened kirjutatakse liivale ja vead raiutakse kivisse, siis tahan öelda, et see töö mis tänaseks juba tehtud on suur, kuid samapalju pingutusi ja eneseületamisi seisab veel ees. Ja seda kõigi jaoks.
Alustuseks – kõik kel on võimalus ja soov erakonda aidata – palun võtke ühendust oma piirkonna liidriga või kontoriga ning pange ennast kandidaadina üles. Nimekirja pikkus ei ole piiratud ja igaühe kandideerimine saab anda meile juurde hääled, mida vajame oma maailmavaate edukaks edasiarendamiseks. Jah, loomulikult vastutavad piirkonnajuhid personaalselt meie ees tulemuse eest, kuid igaüks meist peaks mõtlema mida saab tema teha selle asja heaks, miks ta erakonda kuulub.
Erakonnaliikmete kaasatus ja tugi tagab, et me oleme tugevad kohtades, kus oleme eelmistel valimistel saanud hea tulemuse – olgu selleks Paide, Kuressaare või Tartu. Kuid ainult kõva töö ja pingutus tagavad, et saavutame hea tulemuse ka kohtades kus kõik on veel lahtine – näiteks Pärnus ja Tallinnas.
Ja toetust valijatelt ning rahalistelt toetajatelt saame üha uuesti küsida vaid siis kui oleme andnud endast 100% ning oleme suutnud oma lubadused ellu viia. Ja parim viis seda teha on võtta võim oma kodukohas.
Mis puudutab suuri, keskmise suurusega või pisut väiksemaid omavalitsusi, siis igaljuhul on eesmärgiks välja minna meie oma nimekirjaga. Usun, et pikas plaanis on see erakonnale kasulik ja tark otsus.
Ja nagu on kirjas meie põhimõtete hulgas – saab poliitilist vastutust võtta ikka kas erakond või üksikisik, mitte mingi ajutine projekt, mille jaoks on lubadused vajalikud vaid sillutamaks oma teed võimu juurde. Ja selle saavutamisel ununevad nii valijad kui lubadused.
Erakond endale sellist valelikku ignorantsust lubada ei saa.
Ja, et mitte jääda üldsõnaliseks, siis meenutan ühte kurioosset lugu meie enda kogemustepagasist, kus 2002 aastal kandideerisid Lõuna – Eestis nii meie nimekirjad kui meie osalusel valimisliidud. Üllatuseks selgus, et meie nimekirjad olid edukamad kui ähmased valimisliidud.
Nii, et julge hundi rind on rasvane ja Reformierakond on aus ja tugev kaubamärk. Kasutagem seda siis.
Kampaaniale ei lähe me vastu vaid oma kogemusest lähtuvalt – vaid koolitame aktiivsemaid inimesi ning kampaaniameeskonda nende inimeste ja riikide liberaalide abil kes ise on ühteist juba korda saatnud.
Nii näiteks on meil tulemas 18.juunil suur seminar, mille korraldame koos Hollandi liberaalidega ning vahetame kogemusi alates Taani kampaaniameistritest kuni Poola või Gruusia kampaaniainimesteni. See seminar on vaid tublimatele erakonna kampaanias kaasalööjatele mõeldud.
Nagu kõik pöördelised sündmused, loodan, et ka need valimised toovad meile uue laine poliitikuid ning uut verd juurde.
Reformierakond on kuulus oma noortepärasuse ning innovaatilisuse poolest. Võib – olla on see põhjus, mis panustame noortele aga võib – olla on see tagajärg meie edumeelsele ja tulevikku vaatavale poliitikale. Kes teab … aga oluline on, et erakond oleks pidevas arengus.
Siim Kallas on korduvalt võrrelnud poliitikat jalgrattasõiduga öeldes, et kui pedaalide sõtkumise järgi jätad, siis kukud külili.
Nii on ka meie arenguga – kui me ise ei arene ja uusi inimesi kaasa ei tõmba, siis kukume külili. Ja see on meie – tänaste juhtide vastutus tuleviku ees – kasvata enda kõrvale uusi ja tugevaid liidreid, kes ühel hetkel on nii head, et võime rahulikult edasi minna ja usaldada liidrirolli kellelegi järgmisele.
Riigikogu seadustas meie eestvedamisel e-valimiste idee. Ka see on üsnagi Reformierakondlikult innovaatiline idee, millele vastuseisjad on veel väga palju. Loodan, et see võimalus pakub nii noortele kui lihtsalt aktiivsetele inimestele palju mugavama võimaluse valida.
Jah – sellele on palju vastuseisjaid ning nende argumendid põhinevad tavaliselt väidetel, et seda ei ole mujal tehtud ja kes teab mis seal arvuti sees toimub – sinna sisse ei näe ja itimati jutust aru ei saa jne.
Aga kui sellised inimesed meid juhiks – oleks maakera ka endiselt lapik ja e-maksuametist näeksid und vaid Tehnokratid Henn Sarv ja Peeter Marvet.
Ka see on meie ülesanne – tõmmata aktiivseid inimesi ühiskonna elus rohkem kaasa, läbi kodaniku enda panuse ja vabaduse tegutseda. Ja otsida iga päev uusi lahendusi, mis viiksid elu aedasi.
Võib – olla on ka see asi, mida 10 aasta pärast märkab USA ja küsib, et milles asi, et maailma võimsamas riigis loetakse hääli palju keerulisemalt ning pidevalt on segadusi. Nagu on täna märgatud meie tulumaksusüsteemi.
Ehkki valimised on kõige olulisemad sündmused mida erakond tervikuna ette võtma peab, siis meie kui sõbralike ja tublide inimeste jaoks on kahtlemata ka muud üritused.
Oleme edukalt tööle pannud nii uutele liikmetele koolitused kui juba kogenenumatele erakonnaliikmetele suunatud poliitilised koolitused. Need on üritused kus olukorrast riigis või kohapeal räägitakse otse ja otsustajate poolt. See on kindlasti eelis mida saab kasutada vaid erakonnaliige – mitte keegi teine.
Erakond ei tegele vaid praktilise küljega – valimistega vaid nagu iga pidevalt arengus olev organisatsioon tegeleb ka kaugele vaatamisega ja Eestile erinevate arengumootorite otsimisega.
Erakond on osaline 3 septembril konverentsi “Arengusuunad Eesti ühiskonnas” korraldamises. Sellele konverentsile on oodatud kõik meie liikmed ja kõik aktiivsed inimesed Eestist ja välismaalt. Konverentsi eesmärgiks on ausalt ja avameelset mõelda Eestis täna esinevate sotsiaalsete, majanduslike ja demograafiliste probleemide üle. Millises suunas liigub Eesti ühiskond täna või kuhu peaks liikuma? Kas saame täna oma lastele lubada, et elu Eestis areneb sama jõudsalt edasi, kui see seni toimunud on? Head asjad ei juhtu iseenesest, need tuleb pikalt ette planeerida ja nende nimel tuleb tööd teha.
Miks on erakond selliseid rolle võtmas – sest meie ülesandeks ei ole vaid homsesse päeva vaadata vaid Reformierakond peab liidrina pakkuma lahendusi ka pikemaks ajaks.
Erakond teeb koostööd ka nendega, kelle eesmärgiks on arendada kodanikuühiskonda ja liberaalset maailmavaadet. Sel kevadel oleme meie zürii poolelt osalised kirjutiste konkursis, mida korraldatakse noortele üle Eesti. 10-12. klasside õpilased ja kõrgkoolide tudengid on oodatud avaldama oma mõtteid teemadel kuidas peaks Eesti edasi minema, et see oleks koht kus tasuks elada ja kuhu tuleksid ajud, mis avatud maailmas samuti läbilöögivõimelised on. Esseekonkursi põnevamateks teemadeks on kindlasti “Identiteedikriis Eesti ühiskonnas”, “Laps või vanaema – kummast riigimehe süda peaks rohkem hoolima?” või “Kui vahetusüliõpilane koju tagasi jõudis, oli eesti rahvas juba välja surnud”.
Aga, seda loetelu võib veel jätkata ….
Meenutan ka lõbusamat poolt – sel aastal nagu ka varajasematel aastatel tulevad suvepäevad.
Ja kasutan juhust, et siitsamast, Sakala keskuse kõnepuldist, kuulutada avatuks suvepäevadega juba traditsiooniks saanud kampaania – too sõber erakonda, siis saate mõlemad suvepäevadele osalustasu maksmata. Selle maksab teie eest erakond ja kampaania käib 15 maist – 1 augustini.
Nii, et asuge tööle – võite juba Sakalast väljudes leida meile uue liikme ning sõbra suvepäevadeleJ
Ja lõpetuseks – proovime korra ühte harjutust.
Kõik kes ei tegele praegu keeruka mehhanismi juhtimisega siin saalis – proovige – pange korraks silmad kinni ja kujutage ette, et on 16 oktoobri hilisõhtu.
Valimistulemused on just tulnud ja selgub, et meil läks hästi.
Mis tunne on võitja olla?
Hea?
Aga siis teeme silmad lahti ja pingutame järgmised 153 päeva, et meie eesmärk ka teoks saaks!
Kohtumiseni suvepäevadel Pärnus!
Kristen Michal
Reformierakonna peasekretär