Vanemahüvitis

Vanemahüvitis ja selle eesmärk

Vanemahüvitise eesmärk on vältida pere sissetulekute järsku vähenemist seoses lapse sünniga, hüvitades lapse esimesel eluaastal tema kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu. Vanemahüvitis on mõeldud eelkõige selleks, et pered ei lükkaks lapsesaamist määramatu aja võrra edasi. Vanemahüvitis annab töötavatele vanematele juurde aega oma lapsest rõõmu tunda ning ei sunni vanemaid tööle tagasiminekuga liialt kiirustama Samuti ulatab vanemahüvitise seadus käe töötuile lapsevanemaile ning pakub tuge tudengitele, kes on võtnud endale kaks suurt kohustust korraga.

Kellele, millal?

Vanemahüvitisele on õigus Eesti alalisel elanikul ja Eestis tähtajalise elamisloaga eleval kodanikul.

Üldjuhul saab esimesed 6 kuud hüvitist ainult ema. Hiljem võivad vanemad kasutada vanemahüvitist kordamööda. Selleks tuleb esitada avaldus 14 päeva enne selle kuu algust, mil hüvitist soovitakse kordamööda jagada. Õigus hüvitisele on sellel vanemal, kes on lapsehoolduspuhkusel.

Vanemahüvituse maksmist alustatakse sünnitushüvitise maksmise perioodi lõpupäevale järgnevast päevast. Vanemahüvitist makstakse koos rasedus- ja sünnituspuhkuse päevadega 365 päeva, tingimusel, et lapse ema jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti poolt määratud sünnitustähtaega. Kui ema jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele vähem kui 30 päeva enne arsti määratud sünnitusaega, väheneb hüvitise saamise periood nende päevade võrra, millal lapse ema jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele hiljem.

Kui emal ei ole olnud õigust sünnitushüvitisele, makstakse vanemahüvitist lapse sünnist kuni tema 11 kuu vanuseks saamiseni.

Hüvitist makstakse igas kuus eelmise kalendrikuu eest. Vanemahüvitist makstakse tagantjärele alates hüvitisele õiguse tekkimise päevast, kui hüvitise taotlemiseks vajalikud dokumendid esitatakse kuue kuu jooksul nimetatud päevast alates.

Vanemahüvitise maksmise ajal peatatakse lapsehooldustasu maksmine selle lapse eest, kelle eest on õigus vanemahüvitisele. Lapsetoetust ning muid peretoetusi makstakse samaaegselt vanemahüvitisega.

Kuidas arvutatakse vanemahüvitise suurus?

Vanemahüvitise suurus arvutatakse hüvitisele õiguse tekkinud kalendriaastale eelnenud kalendriaasta keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel.
Aastatulu jagatakse kuude arvuga, mil vanem ei olnud rasedus- ja sünnituspuhkusel. Samuti ei lähe arvesse haiguslehel oldud aeg st. et vanemahüvitise arvestamisel haiguslehel oldud aeg ja rasedus- ja sünnituspuhkus ei vähenda hüvitise suurust.

Kui laps on sündinud 2003. aastal, läheb arvesse 2003. aasta isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. 2003. aastal sündinud laste puhul jäätakse arvestusest välja ka lapsehoolduspuhkusel oldud kuud.

Hüvitise suurus on 100% vanema sotsiaalmaksuga maksustatud tulust, aga mitte suurem kui üle-eelmise aasta Eesti kolmekordne keskmine palk. Need, kelle tulu oli väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär, saavad kuupalga alammäära suurust vanemahüvitist. Neil, kellel tulu puudus, on vanemahüvitise suuruseks hüvitise määr.

Nt: Kui ema jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele novembris 2004 ning õigus vanemahüvitisele tekib 2005. aastal, arvestatakse vanemahüvitise arvutamisel 2004. aasta tulusid. Arvutus tehakse järgmiselt: 2004. aasta sotsiaalmaksuga maksustatud kogutulu jagatakse 10 kuuga.

Nt: Kui laps sündis juulis 2003 ning ema jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele mai alguses 2003, võetakse arvesse kogu 2003. aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu ning jagatakse 4-ga. Nii ei vähene hüvitis lapsehoolduspuhkusel oldud aja võrra.

Millised dokumendid esitada vanemahüvitise taotlemiseks?

Esitada tuleb:
1) Avaldus, mille saab täita pensionametis
2) Isikut tõendav dokument
3) Kui hüvitise taotleja on lapsehoolduspuhkusel, tuleb täiendavalt esitada tööandja tõend, millel on märgitud lapsehoolduspuhkuse pikkus (algus ja lõpp) ning lisaks töötaja nimele ka lapse nimi
Avaldust tuleb esitada elukohajärgsesse pensioniametisse, võib saata ka posti teel. Alates 1. veebruarist 2004 saab avaldust esitada ka Interneti teel (http://www.riik.ee/kodanikuportaal või interneti-panga kaudu). Dokumente võib esitada kuue kuu jooksul hüvitisele õiguse tekkimise päevast.

Vanemahüvitis maksustatakse tulumaksuga. Kui vanemahüvitise saaja soovib, et talle hüvitise väljamaksmisel rakendataks tulumaksuvaba miinimumi, peab ta esitama vastava avalduse pensioniametile.

Järjestikused sünnid

Kui perre sünnib järgmine laps 2,5 aasta jooksul ja kui laste sünni vahelisel perioodil on vanema teenitud kuu keskmine tulu väiksem kui eelmise vanemahüvitise suurus kuus, makstakse eelmise vanemahüvitise suurust hüvitist.
Sünnitushüvitisele õigust omavale isikule hüvitatakse alates lapse sünnist vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe.

Seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu, seega neil vanemail, kellel laste vanusevahe on maksimaalselt kaks ja pool aastat, kuid eelmise lapse eest neil ei olnud õigust vanemahüvitisele, läheb järgmise lapse puhul arvesse siiski järgmise lapse sünnile eelnenud kalendriaasta tulu või makstakse vanemahüvitist alampalga määras.

Töö ja pereelu paindlik jagamine

Vanemahüvitist makstakse ka juhul, kui hüvitise saaja käib hüvitise saamise ajal tööl. Hüvitise suuruse ümberarvestamisel võetakse arvesse isiku poolt teenitud sotisaalmaksuga maksustatud tulu. Kui hüvitise saaja töötab ning teenib kuus kuni hüvitise määra (2200 krooni), säilib hüvitis täiel määral. Kui teenitakse rohkem, väheneb vanemahüvitis. Uus hüvitise suurus arvutatakse valemiga: uus hüvitis = (vanemahüvitishüvitis + tulu):1,2 – tulu.

Nt. Kui hüvitisesaaja läheb tööle ja teenib 3000 krooni ja hüvitis on 6000 krooni. Uus hüvitis oleks siis (6000+3000):1,2 –3000 = 4500 krooni. Hüvitis vähenes 1500 krooni võrra.
Kui hüvitise maksmise ajal teenib vanem üle viiekordse hüvitise määra (2004. aastal 5×2200 = 11000), siis kaotab ta õiguse vanemahüvitisele.

Kui hüvitise saaja teenib hüvitise määrast suuremat tulu, peab ta tulu saamisest teavitama pensioniametit iga kuul, mil tulu teeniti. Füüsilisest isikust ettevõtja puhul vanemahüvitis tulu teenimisel ei vähene.

Kogumispension ja vanemahüvitis

Kogumispensioni makstakse tasudelt, millelt tasutakse sotisaalmaksu. Vanemahüvitiselt sotisaalmaksu ei maksta. Riik hüvitab pensioni II sambaga liitunuile vanemahüvitise saamise ajal hüvitise summast 1% kogumispensioni II sambasse.

1% arvestatakse järgneval aastal vaid siis, kui isik liitus kuni eelmise aasta 31. oktoobrini. Kogumispensioniga liitunutele arvestatakse 1% pensionisambasse automaatselt.

Infonumbrid:

Tallinna Pensioniamet info: 697 5100
Tartu pensioniamet: pensionide ja sotsiaaltoetuste inspektor (0) 744 7469
info: (0) 744 7491
Pärnu Pensioniamet: peaspetsialist hüvitiste alal: (0) 447 7625
info: (0) 447 7 600
Virumaa Pensioniamet info: (0) 322 3227
Sotisaalkindlustusamet vanemahüvitise küsimused: (0) 6208490
Sotsiaalkindlustusamet pensionide ja toetuste osakond: pensionidensib [dot] ee