Valitsusliitu kuuluva Reformierakonna esimehe Siim Kallase sõnul tähendab Rahvaliidu avaldus soovi koalitsioonist lahkuda, edasiste arengute seas ei välista Kallas ka vähemusvalitsuse teket.
“Täna koalitsiooni koostöökojas esitas Rahvaliit meile hulga nõudmisi, mille põhisisu oli see, et nad ei aktsepteeri koalitsioonilepet,” ütles Kallas esmaspäeval BNS-ile. “Nõudmised, mis seal kirjas olid, on koalitsioonileppe põhipunktide eitamine. Nad esitasid nõudmise koalitsioonileppe punkte mitte täita ja meie käsitlesime seda, kui soovi koalitsioonist lahkuda.”
Kallas avaldas hämmingut selle üle, et Rahvaliit ei esitanud oma nõudmisi koalitsioonileppe koostamisel, vaid nüüd, kui eelnõud on juba valmimisjärgus.
Reformierakonna esimees lisas, et erakond ei ole mingil moel huvitatud Rahvaliidu koalitsioonist lahkumisest. “Me kindlasti teeme kõik selleks, et valitsuskoalitsioon jätkuks nendes piirjoontes, mis on siiamaani kokku lepitud,” ütles ta.
Kallas nentis samal ajal, et ei oska öelda, mis nüüd täpselt juhtuma hakkab.
“Põhimõtteliselt leppisime kokku, et peaminister on see, kes hakkab otsima toetust lähipäevil menetlusse tulevatele eelnõudele ja järgnevate päevade jooksul kujundame välja edasiste käikude kava,” tõdes Kallas.
Reformierakonna juht kinnitas, et Rahvaliidu nõudmisi pole võimalik täita.
“Rahvaliit esitas oma nõudmised nii, et neid ei ole võimalik vastu võtta,” ütles ta. “Seda peab küsima Rahvaliidu käest, mis oli nende tagamõte, kui nad esitasid oma nõudmised nii, et need kindlasti tagasi lükatakse.”
Kallas meenutas, et ka Keskerakond esitas 1995. aastal ultimatiivse kirja Koonderakonnale ja see lõppes koalitsiooni lagunemisega.
“Ma ei prognoosinud seda, et selline asi tuleb nii vara,” tunnistas Reformierakonna juht. “Seisukohad on küll erinevad olnud, aga mis on nende motiiv pärast seda, kui kõiki neid asju on arutatud ja kõikides asjades on kokkulepe saavutatud, paljudes asjades on tehtud kompromisse,” küsis ta. “Väga selgesti tuleb Rahvaliidu kirjast välja, et nad on kokkupõrkekursil.”
Kallas lisas, et kõigepealt tuleb arutada, kuidas minna edasi eelnõudega, mis tuleb vastu võtta veel enne selle aasta lõppu.
“Me oleme Res Publicaga kokku leppinud, et me jääme kokku, 47 häält on sellel koalitsioonil olemas ja praegu on meie pealäbirääkija rollis valitsuse juhi erakond ehk peaminister ja Res Publica fraktsiooni esimees,” ütles Kallas.
Reformierakonna esimees ei soovinud võimalike koostööpartnerite nimesid nimetada, kuid ei välistanud ka vähemusvalitsuse moodustamist. Ühtlasi möönis ta, et vähemusvalitsus oleks kõige halvem variant.
“Võtame praegu üks aste korraga ja kõnelusi saab kindlasti pidada kõigiga,” lisas ta.