Reformierakond pöördus täna avalikult Res Publica poole saamaks vastuseid mitmetele seni õhkujäänud küsimustele.
Reformierakonna juhatuse liige Märt Rask palub pöördumist Res Publica poole mitte võtta rünnakuna, vaid avalikkuse õigustatud küsimustena erakonnale, kes taotleb Eesti riigi juhtimise volitusi. “Meie käest küsitakse, kellega me eelistaksime moodustada valitsust. Enne kui koalitsioonidest rääkida, sooviksime ka meie vastuseid mitmetele küsimustele,” nentis Rask.
“Oleme neid küsimusi korduvalt esitanud ka valimiskampaania käigus, kuid seni on need jäänud veenvate vastusteta,” ütles Rask.
Raski sõnul on vastuseta jäänud, kas iseendalt autot rentinud respublikaanist Haapsalu linnapea on läinud vastuollu korruptsioonivastase seadusega ja peaks vastavalt Res Publica eetikakoodeksile oma kohalt tagasi astuma.
“Siiani on selgusetu, kust kavatseb Res Publica võtta raha, et tagasi maksta valimiskampaaniaks pangast võetud 3 miljoni kroonine laen ja oma suurärimeestest liikmetelt võetud laenud ning kas Res Publica nõustub, et erakonnal lasuvad miljonilised võlad suurendavad erakonna korrumpeerumise ohtu?” küsib Reformierakond Res Publicalt.
Reformierakond on mures ka Eesti keele- ja kodakondsuspoliitika järjepidevuse pärast, kuna Olari Taal ja Nikolai Golubev propageerivad endiselt senise kodakondsuspoliitika muutmist.
Reformierakond küsib Res Publicalt ka, kas juriidiliste variisikute kaudu toiminud Res Publica anonüümsete annetuste vastuvõtmise süsteem, millest kirjutas ajaleht Äripäev, on tänaseks lõpetatud ja likvideeritud – nii nagu lubas avalikkusele Tõnis Palts? Samuti, kas sellise süsteemi loomine oli kooskõlas Res Publica eetikakoodeksiga?
Reformierakond palub selgust ka küsimusse, kui suurt inimeste praeguste vabaduste piiramist peavad nad silmas oma kavaga kehtestada vali kord ja 0-tolerants.
Raski sõnul ei näe Reformierakond midagi traagilist, kui valija saab nendele küsimustele enne otsustamist ühemõttelised vastused. “Vastupidi, me usume, et see tuleb ainult kasuks, sest siis on valimiskasti juures sündinud otsus märksa kindlamal alusel. Meie jagame selgitusi oma tegemiste ja kavade kohta päevast päeva,” lisas Rask.
Märt Rask ütles, et Reformierakond loodab saada Res Publica vastustest suurema selguse selle kohta, kui uus on uus poliitika ja mida see endast täpsemalt kujutab. “Parem hilja kui mitte kunagi,” nentis Rask.
Pühapäevaste valimiste eripära on, et nendel valimistel hääletavad ka paljud teiste erakondade toetajad Reformierakonna poolt.
Paljud, kes kohalikel valimistel valisid korra Res Publica, täna aga veel kõhklevad – kas riskida veel üks kord või valida seekord teiste eeskujul turvaliselt Reformierakond.
Koos paljude eestlastega on Reformierakond huviga jälginud noore erakonna esimesi samme. Selle erakonna piirjooned on mõnevõrra selgemaks saanud. Mõned avalikkuse ees kerkinud küsimused on aga jäänud Res Publica veenva vastuseta.
Oleme neid Res Publicale korduvalt esitanud ka kampaania käigus, kuid suuremat selgust saamata. Et peame lugu ausast konkurentsist ja soovime, et Eesti valija saaks langetada läbikaalutud ja turvalise otsuse, peaksid järgnevad küsimused saama siiski selge vastuse.
VASTUSETA JÄÄNUD KÜSIMUSED:
• Kui suurt inimeste praeguste vabaduste piiramist peab Res Publica silmas oma kavaga kehtestada vali kord ja 0-tolerants?
• Kust kavatseb Res Publica võtta raha, et tagasi maksta valimiskampaaniaks pangast võetud 3 miljoni kroonine laen ja oma suurärimeestest liikmetelt võetud laenud ning kas Res Publica nõustub, et erakonnal lasuvad miljonilised võlad suurendavad erakonna korrumpeerumise ohtu?
• Kas iseenda firmast omale maksumaksja raha eest ametiautot rentinud Haapsalu linnapea, respublikaan Teet Kallasvee on Res Publica arvates läinud vastuollu korruptsioonivastase seadusega ja peaks vastavalt Res Publica eetikakoodeksile oma kohalt tagasi astuma?
• Kas Res Publica on lõplikult taganenud kohalike valimiste eel Rein Taagepera, Urmas Reinsalu ja Nikolai Stelmahi allkirjaga välja käidud seisukohtadest muuta senist kodakondsuspoliitikat ja minna üle skeemile: kõigepealt anname kodakondsuse, sellega muudame inimesed eestimeelseks ja seejärel loodame, et õpitakse ka eesti keel? Või on see endiselt jõus, nagu arvab Res Publica eestseisuse liiget Nikolai Golubev, kes propageerib seda aktiivselt Ida-Virumaal ja Res Publica esinumber Olari Taal, kes teeb sama Läänemaal?
• Kas juriidiliste variisikute kaudu toiminud Res Publica anonüümsete annetuste vastuvõtmise süsteem, millest kirjutas ajaleht Äripäev, on tänaseks lõpetatud ja likvideeritud – nii nagu lubas avalikkusele Tõnis Palts? Kas sellise süsteemi loomine oli kooskõlas Res Publica eetikakoodeksiga?
• Kas endiselt on jõus Res Publica lubadus, et 16 Riigikokku kandideerivat Tallinna volikogu liiget 17st lahkuvad Riigikokku pääsemisel volikogust ning kas Res Publica arvates ei ole sel juhul tegemist kohalikel valimistel osalenud valijate petmisega, mis peaks käima Res Publica eetikakoodeksi alla?
Palume seda pöördumist mitte käsitleda rünnakuna, vaid avalikkuse õigustatud küsimustena erakonnale, kes taotleb endale Eesti riigi juhtimise volitusi.
Pühapäevast valikut ei saa parandada, seepärast tuleb seda kõigiti kaaluda. Rahutul ajal võivad eksperimendid ja katsetused Eestile kalliks maksma minna. Järgmine valiku koht saabub alles nelja aasta pärast, 4. märtsil 2007.
Uue poliitika sisus selgusele jõuda soovides,
lugupidamisega,
Reformierakond
Asutatud 1994