Eesti on olnud Euroopa Liidu liige üle kolme aasta ja me ei kujuta enam ettegi, et see võis kunagi teistmoodi olla. Osalemine Euroopa Liidu tuleviku kujundamises on muutunud valitsuse ministrite ja ametnike igapäevatöö lahutamatuks osaks.
Ka kõik Riigikogu liikmed
puutuvad pidevalt kokku Eesti seisukohtade kujundamisega Euroopa Liidu
algatuste suhtes või seaduseelnõude menetlemisega, mille aluseks on
Euroopa tasemel vastu võetud reeglid. Euroopa Liidu edasiarendamine
koostöös teiste liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonidega on
Eesti välispoliitika absoluutses keskmes.
Veelgi enam, järjest
rohkem saab selgeks, et Euroopa Liit on midagi enamat kui pelgalt
välispoliitika, kui lihtsalt osalus ühes rahvusvahelises
organisatsioonis. See on kui ühe pere liikmeks olemine. See on täiendav
tase meie riigisisesele otsusetegemisele. See on järjest enam meie
rahva identiteedi ja tulevikunägemuse lahutamatu osa.
Euroopa
Liit on meie ühine projekt ja edu nimel oleme töötanud koos 26
ülejäänud liikmesriigi ja Euroopa Liidu institutsioonidega. Eesti on
omandanud Euroopa-meelse ja konstruktiivse liikmesriigi maine. Mul on
selle üle väga hea meel.
Euroopa ehitamine on meeskonnamäng.
Euroopa Liit vajab selliseid liikmesriike, kes suudavad aruteludes näha
lahendusi Euroopa perspektiivist lähtuvalt.
Eesti suuremate
saavutuste hulka möödunud aastast kuulub just nimelt raskete vaidluste
järel sõlmitud kokkulepete sünni juures tehtud konstruktiivne panus –
ma pean silmas nii reformilepingu mandaati kui energiaeesmärke.
See
kõik ei tähenda, et algatusvõime oleks väheoluline – ka see näitab
hoolimist Euroopa tulevikust. Meie viimase aja initsiatiivide hulka
kuuluvad lähimineviku kogemustest lähtuvad ettepanekud Euroopa
küberjulgeoleku alase õigusruumi ühtlustamiseks.
Olles
Euroopas üks pioneere digitaalse allkirja kasutamisel, on Eesti samuti
teadvustanud vajadust ühtlustada reegleid selle piiriüleseks
kasutamiseks lähitulevikus.
Me tegutseme järjepidevalt ELi
naabrite, eriti Gruusia ja Moldova, liidu tähelepanu keskmes hoidmise
nimel. Me teeme kõik endastoleneva, et jätkuks Euroopa Liidu laienemise
protsess.
See kõik lisaks julgelt Euroopa-meelsele konstruktiivsusele on minu arvates päris hea saldo.
Me
saame ja peame olema veelgi aktiivsemad. Siiski tasub meeles pidada, et
meie Euroopa-poliitika edukuse mõõtühikuks ei saa olla ekstravagantsete
ettepanekute arv nädala või ruutkilomeetri kohta. Uute ideede esitamine
ja kogu Euroopa-poliitika peab lähtuma sellest, kas see on Eesti ja
Euroopa Liidu huvides, mitte silma paistmise vajadusest.
Eesti
Euroopa-poliitika keskmes on soov jõuda senisest veelgi tugevama
Euroopa Liiduni, mis põhineks liikmesriikide solidaarsusel. Nagu me
oleme ise tundnud, see eesmärk on käegakatsutav.
Arutades
valitsuse uusi eesmärke Euroopa Liidu suunal peame meenutama ka meie
eelmist sarnast poliitikadokumenti, mis koostati kolm aastat tagasi
nädalapäevad enne meie liitumist Euroopa Liiduga.
Tookord
seatud eesmärgid on osutunud paljudes valdkondades väga asjakohasteks.
Sellegipoolest oli üldine toon kuidagi kartlik nagu esimest päeva
lasteaeda mineval lapsel, kes pelgab nii kasvatajaid, rühmakaaslasi kui
seda, et ema ja isa talle enam kunagi järele ei tule.
Me
kartsime Euroopa Liidu suuremat rolli välispoliitikas ja igasugust
„maksustamise“ sõna mainimist. Kodanikud tundsid muret keele ja
kultuuri kadumise pärast. Ettevõtjad küsisid, kas Euroopa Liit ei
tähenda mitte sotsialismi naasmist majandusse. Liitumise järel kartsime
üle meie pea tehtavaid otsuseid ja soovisime end iga hinna eest
kehtestada.
Juba täna, kolm aastat pärast liitumist, on
kõigile selge, et nendel kartustel polnud alust. Eesti elanike toetus
kuulumisele Euroopa Liitu on järjest kasvanud, olles pidevalt
märgatavalt kõrgemal tasemel kui liitumiseelsel rahvahääletusel.
See
näitab, et inimesed pole pidanud oma ootustes pettuma. See näitab ka,
et meie suund tugevale ja solidaarsele Euroopale on õige.
Üheks
kõrge toetuse põhjuseks on minu arvates see, et meie, poliitikud, oleme
andnud võimaluse positiivse suhtumise kujundamiseks. Me ei süüdista ühe
või teise valdkonna probleemides Brüsseli bürokraate. Seda kõike oleks
väga lihtne teha, see kiusatus on kõigi 27 liikmesriigi valitsustel iga
päev.
Ma olen veendunud, et vaid nii käitudes on tugev Euroopa
võimalik. Kordan veelkord – ma usun, et selline Euroopa-meelne kurss on
meiesuguse väikeriigi huvidest lähtuvalt parim ja see on andnud ka
selgeid tulemusi.
Eelöeldu ei tähenda, et me peaksime kaotama võime enesekriitikaks. Loomulikult saame me ka oma esinemist parandada.
Me
ei suuda veel alati mõelda lisaks oma eesmärkidele ka Euroopa
ühishuvile. Meie esialgsete seisukohtade kujundamine võtab vahel liiga
pikalt aega. Liiga sageli kuuleme, et „ootame Euroopa arutelude
tulemused ära, siis teame teiste seisukohti ja saame kujundada enda
omad“. Siis on paraku kaasa rääkimiseks juba hilja.
Vahel
kohtame nii poliitikute kui ametnike seas suhtumist, et „Euroopa Liidu
asjadega tegeleme siis, kui „riigisisestest“ asjadest aega üle jääb.
See on väär lähenemine mitmes mõttes, ka selle poolest, et Euroopa
asjad puudutavad meie elu kõige otsesemal moel.
Meie avalik Euroopa-debatt on kõikuva kvaliteediga ja mitte alati suurt huvi tekitav.
Sellegipoolest
tundub mulle oma kolmeaastase valitsuskogemuse järel, et tulemused
lähevad paremaks – me tahame ja suudame rohkem kaasa rääkida.
Austatud Riigikogu liikmed,
Tänase
arutelu pearõhk kuulub Euroopa Liidu edasistele arengutele ja Eesti
seisukohtadele Euroopa tulevikust. Mul on hea meel, et lisaks
igapäevasele osalusele Euroopa Liidu töös jääb meil mahti mõelda ka
üldisemate ja kaugemate eesmärkide peale.
Üheks sellise
sihiseadmise tulemuseks on valitsuse koostatud Euroopa Liidu poliitika
järgmiseks neljaks aastaks. Riigikogu fraktsioonid, komisjonid ja mõned
üksikliikmedki on teinud sellesse omad ettepanekud, millest suure
enamusega on valitsus ka arvestanud.
Ma tänan teid kaasa mõtlemast ja loodan, et see ettevõtmine muudab veel aktiivsemaks ka debatid üksikküsimustes.
Valitsus
algatas Euroopa Liidu poliitika osas ka avaliku konsultatsiooni.
Valitsusepoolne konsulteerimine huvigruppidega ja muude
kodanikuühendustega erinevate Euroopa Liidus võetavate seisukohtade
osas kujunenud heaks tavaks, ehkki siin jäi kaasalöömine paraku natuke
kesisemaks.
Ma tänan neid, kes oma panuse andsid. Võib-olla
veidi liiga sageli kohtame seda, et mingis valdkonnas mõjukas
vabaühendus loobub mõnda olulist eelnõu või seisukohta kommenteerimast
– eks kõigil meil võiks olla rohkem aega ja inimesi, ent ma loodan, et
kodanikeühenduste aktiivsus tulevikus suureneb – valitsus omalt poolt
annab selleks võimaluse.
Hetkel on kõige olulisemaks Euroopa
Liidu ees seisvaks küsimuseks kokkuleppe saavutamine reformilepingu
sisu osas. Jõustumise järel kujuneb see leping Euroopa Liidu
raamistikuks järgnevate aastate jooksul.
Uus leping lisab kehtivatele lepingutele suurema osa varem põhiseaduse lepinguga kokku lepitud muudatustest.
Leping
annab meile 27 ja enama liikmesriigiga toimimiseks vajaliku
institutsionaalse struktuuri – selle jõustumise järel peaks pikaks
ajaks lõppema debatid ELi sisemise töökorralduse või edasise laienemise
võimatuse üle ja me saame keskenduda tegelikele probleemidele nagu
energeetika, kliimamuutused, majanduse areng jne.
Eriti peaks
lepingu jõustumisel suurenema Euroopa Liidu suutlikkus ühise välis- ja
julgeolekupoliitika valdkonnas, kus Euroopa saab endale kõrge esindaja,
kes ühendab endas tänase välispoliitika juhi rolli Euroopa Komisjonis
ja Euroopa Liidu Nõukogus. Lisaks saab Euroopa Liit võimaluse rajada
endale tõhus välisteenistus – kui me tahame ühtset poliitikat, siis
tuleb tagada ka selle ühtne elluviimine.
Reformileping pole
ainult vormilt erinev põhiseaduse lepingust. Eesti jaoks on väga
positiivne, et selles on aja vaimule vastavalt käsitletud ka uusi
teemasid. Iseäranis oluline on meie jaoks suurema tähelepanu pööramine
energia valdkonnale ja liikmesriikide vahelise energiasolidaarsuse
selgesõnaline sätestamine – juhul kui ühe riigi energiavarustus on
häiritud, tulevad teised sellele riigile appi.
Reformileping
annab ka senisest veelgi suurema rolli riikide parlamentidele ütlemaks
oma sõna Euroopa Liidu otsuste kujundamisel. Samas jääb
rahvusparlamendi kaasamise meetod iga riigi enda otsustada. Minu
hinnangul on Eestis juba täna hästi toimiv süsteem, mis võimaldab
Riigikogul, eriti Euroopa Liidu asjade komisjonil, riigi seisukohtade
kujundamisel aktiivselt kaasa lüüa.
Lepingu loodetav
allkirjastamine detsembris ei tähenda veel automaatselt lepingu
jõustumist. Leping tuleb ratifitseerida veel 27 liikmesriigis.
Enamasti
toimub see riikide parlamentides, ehkki vähemalt ühes riigis leiab aset
ka rahvahääletus. Parlamentaarne ratifitseerimine tähendab debatti,
poolt- ja vastuargumentide esitamist. Alati jääb võimalus, et mõni riik
lükkab lepingu tagasi, ent ma loodan, et seda ei juhtu.
Ma loodan, et kõik parlamendid, sealhulgas meie Riigikogu, leiavad, et reformileping aitab Euroopa Liidul edasi liikuda.
Samas
on just see, et kõigi liikmesriikide kodanikud peavad olema
edasiminemise poolt, Euroopa Liidu sisemise tugevuse allikas. Kui
vähegi võimalik, peame vältima kellegi kõrvale jätmist.
Pikemaajalisem
debatt leiab aset energia teemadel. Nii iga riigi kui liidu ees
tervikuna seisavad vältimatult küsimused, kuidas tagada kindel
varustatus energiaga, kuidas samal ajal vältida liigset survet
keskkonnale ning sõltuvust impordist ebastabiilsetest piirkondadest. Me
oleme võtnud endale ambitsioonikad kohustused, nüüd on aeg hakata
töötama nende elluviimise nimel.
Kolm nädalat tagasi esitas
Euroopa Komisjon ettepanekute paketi parandamaks energia siseturu
toimimist. Nende ettepanekute heakskiitmine võimaldaks meil tagada
parem järelevalve turu toimimise üle.
Samuti annab see Euroopa
Liidule võimaluse kaitsta end paremini kolmandate riikide ettevõtete
agressiivse käitumise eest jaotusvõrkude omandamisel nõudes nendelt
riikidelt sarnast ligipääsu oma energia infrastruktuurile.
Lisaks
komisjoni ettepanekutes sisalduvale on Eestile oluline tagada Euroopa
Liidu varustatus elektrienergiaga lähtuvalt omaenda ressurssidest. See
võimaldaks välistada tulevikus sunnitud vajadust dumpinghinnaga
(näiteks keskkonna arvelt kokku hoides) elektri impordi järele.
Kindlasti
ootab meid Euroopa Liidus ees terav debatt energiapoliitika tuleviku
üle. Paljude esimene reaktsioon on olnud skeptiline. See on ehk
mõistetavgi, ent siiski oleks vale heita kõrvale kogu ettepanekute
kogum kui selle mõni aspekt ei meeldi.
Lähema nelja aasta
üheks keskseks teemaks Euroopa Liidus tõuseb eelarvereform. Kuidas
ikkagi kulutada Euroopa maksumaksja raha kõige efektiivsemalt?
Sellega
seondub küsimus, millistes valdkondades ja millisel moel suudab Euroopa
anda kõige enam lisandväärtust? Viimane küsimus pole mõistagi
absoluutne – Euroopa Liidu unikaalne koostöö on väärtus omaette, ent
siiski peame analüüsima ka oma tegevust erinevates valdkondades.
Meie
jaoks on kõige olulisem, et Euroopa Liit säilitaks oma ambitsioonikuse
ka pärast 2013. aastat ehk järgmisel eelarveperioodil. See tähendab, et
Euroopa Liidul peab olema piisavalt vahendeid oma eesmärkide
saavutamiseks.
Kindlasti peame Euroopa hääle maailmas veel
enam kuuldavale toomiseks suurendama kulutusi välistegevusele – see on
põhiline valdkond, kus täna raha puudu jääb. Kui me tahame reageerida
maailmas toimuvale ja veel enam, kriise ennetada, siis me peame saama
selleks kasutada piisavalt rahalisi vahendeid.
Peame kaaluma
võimalusi suurendada eelarvet energiainfrastruktuuri arendamiseks ning
teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks. Nendes mõlemas valdkonnas on
ülioluline erasektori tegevus, ent ka Euroopa Liit saab anda senisest
suurema panuse.
Samal ajal võimaldavad reformid
põllumajanduspoliitikas ja maailmaturu positiivsed arengud vähendada
Euroopa Liidu põllumajanduskulutuste osakaalu. Pikemas perspektiivis
peame püüdlema selle poole, et põllumajandustootmine saaks taas
turupõhisemaks. Ma usun, et meie põllumehed on selleks valmis.
Eesti
elanike jaoks on järgmine käegakatsutav Euroopa Liiduga seotud muudatus
piirikontrollide kadumine maismaapiiridel ja sadamates alates detsembri
lõpust ning lennujaamades alates järgmise aasta märtsi lõpust.
Liitumine
Schengeni lepinguga võimaldab meil säästa minuteid piirikontrollis, ent
veelgi enam sümboliseerib see meie kasvavat lõimumist ülejäänud Euroopa
Liiduga.
Siinkohal peab meenutama, et Schengeni alaga
liitumine ei tähenda ainult piirikontrolli kadumist. See tähendab ka
elektroonilise andmevahetussüsteemiga liitumist ning politsei- ja
piirivalveametnike lähedasemat koostööd teiste liikmesriikide
kolleegidega, mis tagab selle, et kontrolli kadumisega ei halvene riigi
ja kodanike turvalisus.
Põhiliseks valdkonnaks, kus me oleme
täielikust integratsioonist veel kahetsusväärselt kaugel, on ühisraha
euro. Ma kinnitan teile, et eurotsooniga liitumine esimesel võimalusel
on valitsuse ja tegelikult kogu Eesti majanduse jaoks väga oluline.
Samas
ei sõltu meie inflatsioonimäär kuigi palju valitsuse tegevusest.
Valitsus on esitanud Riigikogule riigieelarve projekti eelnõu, kus on
ette nähtud seni suurim, 1,3-protsendine eelarveülejääk. Me oleme kokku
leppinud aktsiisimaksude ennaktempos tõstmises.
See peaks
võimaldama eurole ülemineku järgmise kümnendi alguses. Paraku ei saa
majandusnäitajaid nii pika aja peale kuigi täpselt prognoosida,
mistõttu pole mul võimalik lubada teile täpset kuupäeva.
Euroopa
Liidus on endiselt tähtsal kohal majanduse konkurentsivõime. Ma
kinnitan teile, et kuuldused Lissaboni protsessi surmast on mõnevõrra
liialdatud. Vastupidi, just nüüd on liikmesriikide reformid hakanud
esimesi vilju kandma. Selle taga on ühiselt kokku lepitud eesmärgid ja
liikmesriikideni jõudnud arusaam, et just nemad peavad reforme läbi
viima, mitte Brüssel.
Alles eelmisel nädalal kiitis valitsus
heaks järjekordse Majanduskasvu ja tööhõive strateegia elluviimise
aruande. Sellest selgub, et me saame seatud eesmärkide täitmisega väga
hästi hakkama.
Eestit puudutavalt tasub mainida kahte
valdkonda. Esiteks on mul hea meel, et tänu Lissaboni protsessi käigus
seatud eesmärkidele oleme ka meie pööranud enam tähelepanu teadus- ja
arendustegevusele kui me seda ehk muidu oleks teinud.
Aastail
2001-2005 kasvasid meie teadus- ja arendustegevuse kulutused
absoluutmahus keskmiselt 21% aastas. Veel olulisem on, et valitsusest
kiirem on erasektori investeeringute kasv moodustades 31% aastas. Eesti
selle valdkonna investeeringute kasv on olnud Euroopa Liidu kiireim.
Teiseks
nn Lissaboni teemaks on tööhõive. Just tööhõive kasvatamise kaudu saame
kõige paremini kaasa aidata nii majanduse kui inimeste heaolu kasvule.
Tänaseks
on Eesti jõudnud olukorda, kus meil on tööturul hõivatud 69 protsenti
tööealisest elanikkonnast. Seega oleme nende liikmesriikide seas, kes
on saavutanud või väga lähedal 2010. aastaks seatud eesmärgile.
Loomulikult
saab ka siin minna veel paremaks – me peame muutma töösuhteid veel
paindlikumaks – selleks on valitsusel plaanis esitada Riigikogule
peatselt uus töölepingu seaduse eelnõu. Meil tuleb propageerida ja
lihtsustada osaajalist töötamist ning tuua senisest veel enam tööturule
vanemaealisi inimesi.
Lugupeetud Riigikogu liikmed,
Mul
on hea meel tõdeda, et Euroopa Liit on järjekindlalt lähenemas nende
eesmärkide saavutamisele, millest ma eelpool kõnelesin. Kindlasti võib
öelda, et nendes arengutes peegeldub ka meie panus. Viimase aasta
jooksul on kiirenenud Euroopa majanduskasv ning veelgi olulisemana on
uue hoo sisse saanud Euroopa Liidu poliitiline areng.
Juunis
toimunud ülemkogul leppisime kokku valitsustevahelise konverentsi
mandaadis, mille alusel töötatakse välja uue reformilepingu eelnõu, mis
asendab varasema põhiseaduse lepingu.
Ma loodan, et me jõuame
järgmisel nädalal toimuval ülemkogu mitteametlikul tippkohtumisel
kokkuleppele lepingumuudatuste lõpliku sisu osas. See võimaldaks meil
kirjutada lepingule alla enne käesoleva aasta lõppu.
Möödunud
aasta jooksul on Euroopa Liit näidanud üles suuremat ühtsust
välispoliitikas kui kunagi varem. Seda on näidanud muuhulgas Euroopa
Liidu tippkohtumised kolmandate riikidega.
Samuti peab tõstma
esile Euroopa Liidu arenguid energiapoliitikas ja kliimamuutuste
ohjamisel. Mäletatavasti seadsime märtsis toimunud ülemkogul
pikaajalised eesmärgid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks,
energiasäästu saavutamiseks ning taastuvate energiaallikate ja
biokütuste osakaalu suurendamiseks.
Austatud Riigikogu liikmed,
Lõpetuseks
pean veel meenutama kõigile niigi teadaolevat, aga tasub siiski üle
korrata. Ehkki viimasel ajal räägitakse palju maandumisest, on Eesti
majanduskasv olnud viimase kolme aasta jooksul Euroopa kiiremaid. Ka
täna on meie majanduse areng endiselt väga kiire.
Selles on
oma osa olnud meie enda tublidusel ja ettevõtlikkusel, ent tähtsat
rolli on mänginud ka see, et oleme Euroopa Liidu liikmed. See on andnud
nii meile endile kui välisinvestoritele kindlust Eesti tuleviku suhtes,
kindlus on aga majandusedu vältimatu eeldus. Juba tänaseks on meie
majandusedule oluliselt kaasa aidanud Euroopa Liidu tõukerahastud, ent
usutavasti on nende pikaajaline mõju veelgi suurem.
Tänu
kiirele arengule jõuame aasta lõpuks oma ostujõu poolest 71,6% tasemele
Euroopa Liidu keskmisest – see on tase, millest veel viis aastat tagasi
ei osanud me unistadagi, aga tänaseks on muutunud
iseenesestmõistetavaks. See näitab veelkord, et ambitsioonikate sihtide
seadmine on õigustatud.
Euroopast lähtuv kindlus pole ainult
majanduslik. Meil tasub tagasi mõelda möödunud kevadele, mil meile
keerulisel ajal näitasid kõik teised liikmesriigid üles solidaarsust
Eestiga.
See solidaarsus ei tulnud meile niisama. Selle
aluseks on meie enda poolne pühendumus tugevama Euroopa ehitamisele.
Selle aluseks on meie enda igapäevane töö mõistmaks probleeme, mis
seisavad teiste liikmesriikide ja kogu Euroopa ees.
Valitsus
jätkab Euroopas senisel konstruktiivsel kursil. See on parim garantii
nii meie kui Euroopa majanduse arengule, meie ühisele julgeolekule ja
turvatundele ning tugevama Euroopa Liidu ehitamisele.
Tänan Teid tähelepanu eest!