Riigikogu toetas ettepanekuid, mis muudavad avalike koosolekute korra lihtsamaks. Seaduse jõustumisel peaks seitsmepäevase etteteavitamise asemel väikestest koosolekutest teavitama 2 tundi ja suurtest 4 päeva ette.
„Uus kord muudaks Eesti üheks kõige enam sõnavabadust austavaks riigiks Euroopas,“ ütles muudatusettepanekud teinud Meikar. „Koosolekute korraldamise lihtsustamine näitab nii demokraatia küpsust, kui ka usaldust inimeste vastu.“
Uue korra järgi hakatakse neljapäevast etteteatamisaega nõudma vaid koosolekutelt, mille raames on kavas korraldata ümber liiklust, kasutada heli- või valgustehnikat, püstitada telk, lava või mõni muu suurem konstruktsioon. Kõikide teiste koosolekute korraldamisel on vajalik vaid kahetunnine etteteatamine lühinumbrile 110 või e-kirjaga politseile.
Õiguskomisjoni liige Hanno Pevkur selgitas, et põhiseaduse § 47 lubab igaühel ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda saab piirata vaid riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. „Kuigi Riigikogu menetluses oleva Korrakaitseseadusega plaanitakse veelgi vabamat avalike koosolekute regulatsiooni, pidas Riigikogu vajalikuks kuni Korrakaitseseaduse jõustumiseni kehtestada nö üleminekuperiood, kus kõikidest koosolekutest tuleb teavitada avalikku võimu vähemalt 2 tundi“, lisas Pevkur.
Jätkuvalt jäävad kehtima koosolekutele esitatavad nõuded, mis keelavad selliseid koosolekuid, mis on suunatud Eesti riigi vastu, kustuvad ülesse vägivallale või rikuvad avalikku korda. Samuti jääb politseile õigus lõpetada koosolek, mis võib ohtu seada inimeste turvalisuse.
Riigikogus lõpetas täna politseiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teise lugemise. Muudatusettepanekute arutlusel toetati ka avaliku koosoleku seaduse muutmist. Eeldatavasti toimub eelnõu kolmas lugemine järgmisel nädalal.