1. oktoobril Toompeal kogunenud keskkonna-ja olmemüra temaatikast huvitatud ettevõtete esindajad ja konsultandid jõudsid järeldusele, et tulemuslikumalt saaks üleliigse müra vastu võidelda kui normid ja reeglid oleksid selgemad.
Uute elurajoonide planeerimisel puudub kohalikul omavalitsusel kohustus nõuda planeeringus mürateema kajastamist. Nii juhtubki, et inimesed ostavad eluaseme uues elurajoonis, kus neid hakkab häirima näiteks liiklusmüra. Seda oleks aga planeerimise käigus saanud ette näha ja vastavad tõkked planeerida, ehitada. Kui ei ole ette mõeldud, siis jääb üle ainult tagajärgedega võidelda, mis on tihtipeale keerulisem, stressirohkem ja ka kallim.
Pealegi ei saa välist müratõket (seina, valli) huupi rajada, sest kui see teha liiga madal või lühike või valest materjalist, ei pruugi rajatud tõke müra levikut sugugi piirata. Et saada parim tulemus, on vaja kasutada müra modelleerimist ehk lasta spetsialistidel kaardistada olukord ja pakkuda lahendusi.
Eestis puudub müra modelleerimise standard
Müra võimaliku või olemasoleva mõju hindamiseks kasutatakse modelleerimist. Selle protsessi käigus arvestatakse välja, milliste müraallikate mõju kui kaugele ja kui suures ulatuses mõju avaldab. Kuna ühtsed reeglid müra modelleerimiseks puuduvad, siis erinevad ka tulemused ja neid ei ole võimalik omavahel võrrelda. Seega on ilmne vajadus müra modelleerimise standardi järele, mis ühtsed reeglid kehtestaks. Võtame näiteks lihtsa parameetri – müra modelleerimise kõrguse. Euroopas kasutatakse kõrgust – 4 meetrit maapinnast, Eestis on vastava normi puudumisel mõõdetud erinevatel kõrgustel. Arusaadavalt ei saa saadud tulemusi üldistada ega laiemaid järeldusi teha.
Normid vajavad ühtlustamist
Müraga seonduvaid norme leiab nii seadustest kui alamalseisvatest aktidest. Kahjuks ei astu nad kõik ühte jalga ehk siis: mõnedki sätted on vastuolulised. Ühtlustamist vajavad näiteks ministri määruses müra normtasemete kohta välja toodud maakasutuse kategooriad seaduses üldplaneeringute kohta kehtivate normide ja maakasutus kategooriatega. Siis saaks asjast ühtmoodi aru nii ametnikud kui ettevõtjad-konsultandid, tavainimestest rääkimata.
Esmakohtumisel kaardistati probleeme, et edasise töö käigus jõuda juba konkreetsete muudatusettepanekuteni, et me teadvustaks müra meie ümber ning oskaks selle vastu mõistlikul moel midagi ka ette võtta. Parimal juhul ennetavalt, mitte tagantjärele.