Täna Riigikogus toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse ’’Eesti hariduse kvaliteet ja kättesaadavus’’ arutelul pakkus Helmer Jõgi üheksa konkreetset sammu hariduse kvaliteedi parandamiseks.
”Väikeriigina peame ennast võrdlema maailma parimatega, ülemaailmselt süveneva vastastikuse sõltuvuse kontekstis. Parimate kogemus ütleb aga, et kõik koolid peavad üle kogu riigi olema ühtlaselt head. Ainult üksikud tippkoolid ei suuda kanda kogu süsteemile
esitatavaid kõrgeid ootusi,” ütles Jõgi.
Kultuurikomisjoni liikme Helmer Jõgi sõnul on Reformierakonna fraktsioonil kvaliteetse hariduse tagamiseks üheksa ettepanekut.
”Hariduse kvaliteet on täpselt nii hea, kui hea on õpetajate kvaliteet. Selleks, et õpetajaamet ja õpetajakoolitus oleksid atraktiivsed, peab algaja õpetaja palk olema hea ja konkurentsivõimeline,” lausus Jõgi. ”Õpetajaks sobivust tuleb testida juba õpetajakoolitusse vastuvõtmisel. Pole õige, et õpetajaks sobivuse kontroll algab alles reaalses koolisituatsioonis”.
Reformierakond teeb ettepaneku lahutada gümnaasiumiaste põhikoolist. Põhikool peab noori ette valmistama nii kutse- kui gümnaasiumihariduseks.
”Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise korral kaoks see automatism, gümnaasiumid saaksid aga näiteks välja arendada normaalse õpilaste arvu korral oma profileerivad õppesuunad. See tähendab, suureneks reaalselt õpilaste võimalus õppeainete valimisel, mis stimuleerib õpihuvi ja selgitab välja andesuunad, ning pakub igale noorele eduelamusi,” ütles Jõgi.
2009. aasta lõpuks peab haridusminister viima valitsusse kinnitamiseks uue õppekava, mis traditsiooniliste oskuste kõrval keskendub õppimisoskuste, loovuse, kultuuriteadlikkuses, algatusvõime arendamisele.
Õppe kaasajastamise võimaldamiseks tuleb 2010. aasta 1. septembriks välja arendada e-õppe süsteem, mis peab võimaldama nii elektroonilistele töövihikutele üleminekut, kui muu õppekavast lähtuva materjali elektroonilist esitamist, kasutamist ja uuendamist.
Oluliseks peab Jõgi, et uute ja huvitavate algatuste toetamiseks tuleks viia sisse innovaatilise õpetaja stipendium.
”Loetud päevad tagasi arutasime siinsamas Eesti ettevõtluskeskkonna arendamist. Nii nagu tollel arutelul, kordame siingi oma ettepanekut – selleks, et meil oleks rohkem inimesi, kes julgeksid ja oskaksid oma häid ideid ettevõtluses rakendada, teeme ettepaneku õppekavasse lisada praktiline ettevõtlusõpe,” lisas Jõgi.
Üleminek venekeelsetes koolides osalisele eestikeelsele õppele nõuab piisavat ja pidevat tuge ja nõu riigi poolt. Koolidele peab olema tagatud kvaliteetne ja kaasaegne õppematerjal ning õpetajatele tugi täiendkoolituse näol.
Helmer Jõgi arvates tuleb kõrghariduse temaatika küll arutelu alla täiesti eraldiseisva teemana, kuid Reformierakonna fraktsioon toetab kahel käel viimastel päevadel taas kerkinud Eesti kõrgkoolide ühinemise ettepanekut. ”Dubleerimise vähendamine ja Eesti väiksuse juures meie jõudude koondamine toetab igal juhul seda, mis meie arvates on alates alusharidusest kuni kõrghariduseni kõige olulisem – võimalikult kõrge kvaliteedi tagamist,” lausus Jõgi.