Peaminister Taavi Rõivas annab tänases Postimehes ülevaate kuuest suurest väljakutsest, mis uue valitsuse ees seisavad: julgeolek, inimeste sissetulekute suurenemine, majanduskasv, rahva püsimajäämine, riigi muutmine tõhusamaks ja Eesti eesistumine 2018. aastal.
Anno 2015 on Eesti täpselt selline riik, milliseks see meie ja meie eelkäijate poolt on loodud. Minevikust pärit impulsid on ajendiks tuleviku protsessidele. Ja sarnaselt Newtoni pendli metallkuulidega kirjutavad ka riigikogu saalis tehtavad otsused sageli märksa kaugema tuleviku ajalugu, kui arvatagi oskame. Iga uus valitsus ja riigikogu koosseis saab jätkata sealt, kus eelmine lõpetas.
Koalitsioonikõnelusi alustades otsustasime kõigi osalistega teha valitsusliidu lepingu varasemast teisiti. Me otsustasime küsida endilt, mis on Eestile need kõige vajalikumad protsessid, mida tahame selle valitsusega käima lükata või ka lõpuni viia. Me ei hakanud peatükk peatüki kaupa programme kokku kirjutama, vaid sõnastasime Eesti kuus suurt väljakutset. Need on selle valitsuse peamised eesmärgid, millest lähtuvad kõik järgmised valitsuse tegevused.
Meie esimene suur väljakutse on tagada, et Eesti oleks veel paremini kaitstud.
Meie riigi julgeoleku poolest on viimane aasta olnud keeruline aeg. Samas on see aeg tõestanud tehtud poliitiliste ja praktiliste valikute õigsust ning taganud Eestile parima kaitse. Väljakutsed, mis on ilmnenud Venemaa agressiivsuse üldise kasvuga ja vahetult Ukraina-vastase agressiooniga, jätkavad meie riigi julgeoleku mõjutamist, ning mitte ainult järgmise nelja aasta jooksul, vaid paraku pikaajaliselt.
Sestap jätkame riigikaitse laia käsitluse rakendamist, riigikaitset puudutava seadustiku korrastamist ning arendame edasi laiapinnalise riigikaitse planeerimist. Seda selleks, et ühiskond tervikuna oleks võimeline rünnakule vastu seisma, meil oleks võime kiirelt lahendada hübriidkonflikte, meie ühiskond oleks sidus ning meil oleks kõrge valmisolek seista vastu infosõjale.
Seda, kes ennast ise ei kaitse, ei kaitse ka teised. Eesti riigikaitse kilbiks jääb esmane iseseisev kaitsevõime ja mõõgaks NATO kollektiivkaitse. Selle valitsuse jaoks on oluline iga Eesti territooriumil teeniv NATO liitlasväe sõjaväelane ning kaitsekoostöö tugevdamine Ameerika Ühendriikidega.
Me jätkame riigi sõjalise kaitse kulude hoidmist vähemalt kahe protsendi tasemel SKTst. Kahele protsendile lisaks katame ka liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud, et tugevdada kollektiivkaitset nende püsiva kohalolekuga Eestis.
Täpselt sama oluline on riigisisese turvalisuse tagamine. Vabariigi sajandaks sünnipäevaks peab meil olema välja ehitatud Eesti idapiir, sealhulgas Euroopa ja NATO välispiirile väärilise tehnilise valvesüsteemi, hästi välja õpetatud ja varustatud piirivalveüksustega. Jätkame politsei- ja piirivalveameti võimekuse arendamist, nii et suureneks pääste, politsei ja piirivalve reageerimisvõime ja -kiirus. Peame vajalikuks politsei- ja päästeteenistujate töötingimusi parandada.
Teine suur väljakutse: tagada, et Eesti majandus kasvaks ja Eesti inimeste sissetulekud suureneksid.
Aastatel 2000-2013 kasvas Eesti jõukus kolmekordseks. See on riikide võrdluses erakordselt kiire kasv. Eestile edu toonud majanduspoliitika aluseid me ei muuda. Me jätkame lihtsa ja väheste eranditega maksusüsteemiga. Ausa ettevõtluskonkurentsi ja avatud majandusega. Konservatiivse eelarvepoliitika ja kapitalile avatud majanduskeskkonnaga.
Majanduskasvu kiirendamiseks eelistame vähendada tööjõu maksustamist, nihutades maksukoormust rohkem tervist kahjustavate ja keskkonda saastavate kaupade maksustamisele. Oleme kokku leppinud sotsiaalmaksu määra vähendamises ja maksuvaba tulu määra tõstmises. Tööjõumaksude langetamine ei anna efekti kohe järgmise kvartali majanduskasvule, küll aga kestab see mõju aastaid.
Kiire majanduskasvu jätkumiseks peavad Eesti tooted ja teenused olema kõrge lisandväärtusega ja orienteeritud eksportturgudele. Meil tuleb teha asju globaalsetest konkurentidest nutikamalt. Tark majandus algab tarkadest inimestest. Teadmiste ja oskuste kasvule saame kaasa aidata läbi elukestva õppe, läbi kutseõppe tihedama sidumise ettevõtlusega, läbi teadus-arendustegevuse ja loomulikult ka läbi kogu üldhariduse, mis on valitsusliidu leppes vägagi olulisel kohal.
Teadmisepõhise majanduseni jõuame ainult siis, kui me oma teadmistesse investeerime. Selleks oleme kokku leppinud, et hoiame hariduskulutuste osakaalu alati suurema kui kuus protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust.
Kolmas meie ees seisev suur väljakutse on tagada, et majanduskasv jõuaks kõigini.
Riik peab olema olemas nende jaoks, kes seda kõige enam vajavad. Ametisse astunud valitsus tahab, et majanduskasvust saaksid osa kõik Eesti inimesed. Et kedagi ei jäetaks maha. Oleme kokku leppinud lisatoetuse loomises, mis leevendab palgavaesust ja aitab inimesi nende elujärje parandamisel.
Erilist tähelepanu pöörab valitsus lastele, eakatele ja erivajadustega inimestele. Tagame sotsiaalpartneritega töövõimereformi koostööleppes sätestatud eesmärkide ja tegevuste täitmise. Puuduses olevate perede toetamiseks tõstame toimetulekutoetuse määra 130 euroni. See tõus on märkimisväärne, sest tegemist on suurima toimetulekutoetuse tõstmisega viimase kümne aasta jooksul. Oleme toimetulekuraskustes elavate üksikvanemate toetamiseks kokku leppinud ka elatisfondi loomises.
Kindlasti ei ole me unustanud ka kõige väärikamaid – eakaid. Tagame pensionide kasvu kooskõlas palkade kasvuga ja hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksuvaba. Olen juba varem isiklikult lubanud võtta oma südameasjaks üksi elavate pensionäride toimetulekut parandava süsteemi loomise.
Kõige tähtsam suurtest väljakutsetest: et Eesti jääks püsima, et meil oleks rohkem lapsi.
Euroopa riikide rahvastik vananeb ja kõigil seisavad ees tõsised tööhõivepoliitikat ja sotsiaalsüsteemi puudutavad väljakutsed. Eesti ei ole siin erand. Kuid väikese rahvaarvuga riigile annavad need muutused veelgi nähtavamalt tunda. Demograafilistele väljakutsetele vastamiseks tuleb tegutseda kohe nüüd, sest nende protsesside tulemused jõuavad kätte alles aastakümnete pärast.
Lastega perede toimetuleku parandamiseks arendab valitsus edasi demograafiliselt toimivat perepoliitikat, tõstes esimese ja teise lapse toetuse 60 euroni, alates kolmandast lapsest jätkame 100-eurose igakuise toetuse maksmist ning lisaks maksame igale kolme ja enamat last kasvatavale perekonnale 200 eurot lasterikka pere toetust.
Kindlustame igale noorele võimaluse osaleda spordi- ja huvitegevuses, luues selleks tervikliku riikliku sihtotstarbelise huvitegevuse toetussüsteemi. Toetame riigi investeeringuga kohalikke omavalitsusi kõigile soovijaile lasteaiakohtade loomisel. Suurendame lasterikaste perede kodutoetuse programmi rahastust ja anname abi vajavatele kolmelapselistele peredele eluaseme soetamisel võimaluse saada lasterikaste perede kodutoetust.
Need on vaid mõned selle valitsusliidu kokku lepitud tegevustest, mille eesmärk on anda meie noortele peredele kindlustunne, mis on eelduseks, et sünniks rohkem lapsi.
Viies väljakutse on uuendusmeelne Eesti, meie riigi korraldamine veel paremini.
Muudame Eesti tõhusamaks. Iga minister ja iga riigiametnik peab alatasa otsima, kuidas teha asju veel paremini, kuidas kasutada maksumaksja raha veel efektiivsemalt. Riigi paremaks korraldamiseks on valitsus kokku leppinud ka kohaliku halduse reformi tegemises. See on väga suur reform, mis pärast elluviimist mõjutab Eestit aastakümneid ja kauemgi.
Kohaliku halduse reformi tegemisel on meie eesmärgiks omavalitsused, kes suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.
Vähem võimekatel omavalitsustel aitame liikuda koostöö järgmisele tasemele. Ääremaastumise pidurdamiseks paneme rõhku ettevõtluse arendamisele kohalikes omavalitsustes, sest just töökohad on hädavajalikuks elujõulisuse eelduseks ka mujal kui võimu ja vaimu pealinnades.
Eesti eesistumine 2018. aastal on selle valitsuse kuues suur väljakutse.
Ametisse astunud valitsust jäädakse paljuski kas hea või vähem hea sõnaga meenutama selle järgi, kuidas saame hakkama kogu Euroopa juhtimisega 2018. aasta esimesel poolaastal. Siis on Euroopa pilgud pööratud meile. Pidagem meeles: järgmine kord olla Eestile eesistujamaaks tuleb tõenäoliselt alles aastal 2032. Seepärast ei saa üks väike ja auahne riik endale lubada väheambitsioonikat eesistumist.
Seda ühist rege ei saa vedada luige, haugi ja vähi kombel, sestap panustame hoolega Eesti Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistustesse. Eesistumine on terve Eesti riigi ühine pingutus, ning kõik meie ministrid seisavad selle perioodi jooksul «euroministritena» Euroopa tuleviku ning kõikide eurooplaste heaolu eest. Väärikalt teeme seda siis, kui oskame nii eest vedada kui piiri pidada, lükata tagant ja tunda kaasa, otsida konsensust, aga mitte leppida väikseima ühisosaga.
Eesistujana tahab Eesti köhatada väärikalt ning seejuures ka meeldejäävalt – nagu see ühele väga nooruslikule saja-aastasele kohane on.
Loodud valitsusliidu tulemusi ei defineeri ainult see, mis on leppes kirjas, vaid ennekõike see, kui teotahteliselt kokkulepitut ellu viime. Võime kindlad olla, et midagi ei juhtu iseenesest. Kui vaja, siis läheme visalt ka läbi halli kivi. Neli aastat. Ühiselt. Täpselt nii, nagu läksime eelmised 38 päeva kuni koalitsioonileppeni. Just nimelt kolme partneri sihikindluse, püsivuse ja vankumatuse tõttu andsin traditsioone järgides riigikogu ees loodavale koalitsioonile nime – Visadusliit. Just nii – sihikindlalt, vankumatult ja visalt – oleme valmis ühiselt minema, et koalitsioonileppesse kirja pandu ellu viia.