Viimastel aastatel on kohustuslike pensionifondide varade maht kiiresti kasvanud, eelmisel aastal oli kasv 24 protsenti ja prognoositult kasvab nende maht praeguselt 2,3 miljardi euro tasemelt 13 miljardile aastaks 2030. Samal ajal on nende fondide investeeringud Eesti majandusse kahanenud.
Finantsinspektsiooni aastaaruande andmetel kahanesid need 26 protsendilt 22 protsendini ja ka ei ole need suuremas osas mitte otseinvesteeringud Eesti väärtpaberitesse vaid põhiliselt tähtajalised hoiused ja lihtsalt pangakontodel seisev raha. Otseinvesteeringuid Eesti väärtpaberitesse on vaid 6 protsenti pensionifondide varadest. Teiste riikide kogemusele tuginedes võiksid investeeringud kohalikule turule olla 50-60 protsenti. Midagi ette võtmata aga kahaneksid need meil ilmselt veelgi. Ka on Eesti fondide tootlus võrreldes OECD riikidega olnud madalam.
On teada, et pensionifondide vahendid on üheks oluliseks pikaajalise kapitali allikaks. Kapitali kättesaadavus suurendab tööhõivet, tootlikkust ja innovatiivsust. Pensionifondide investeeringud kohalikule kapitaliturule elavdaksid siinset turgu. Mida suurem on kohalik kapitaliturg, seda suurem on investeerimisalternatiivide valik, seda eelkõige alustavatele ja kiiresti kasvavatele ettevõtetele.
Riigikogu menetluses olev investeerimisfondide seaduse muudatus peaks seda olukorda muutma. Eelnõu lihtsustab pensionifondide investeerimisreegleid ja loob ulatuslikuma võimaluse investeerida pensionifondide varasid börsil noteerimata väärtpaberitesse, kinnisvarasse ja taristuprojektidesse. Pensionifondid saavad võimaluse omandada kontrollosalusi äriühingutes.
Kohalike kapitaliturgude arendamine toetab majanduskasvu ja loob eelduse ettevõtetele uute töökohtade loomiseks. Pensionifondide tootlus ja tuluallikate mitmekesistamine tähendab kokkuvõttes suuremaid pensione tulevikus, suurendab tarbimist ja lõpptulemusena toetab majanduse arengut. Samal ajal suurendab kapitali parem kättesaadavus ettevõtete investeeringuid ja tööhõivet majanduses tervikuna. Eelkõige just väike- ja keskmiste ettevõtete arenguks on vajalik pangakeskse finantseerimise osakaalu vähendamine ja alternatiivsete investeerimisallikate osakaalu suurendamine.
Seadusemuudatuse jõustumine ei tähenda seda, et pensionifondide investeeringud Eestis varadesse koheselt ja kiiresti kasvama hakkavad. Põhiprobleemiks on jätkuvalt see, et meil on investeerimiseks kõlblikke varasid liiga vähe.
Eelnõu koostajate hinnangul võiks seaduse rakendumisel otseinvesteeringud Eesti varadesse kasvada praeguselt 6 protsendi tasemelt lähiaastatel 10 protsendile. Soovitav eesmärk lähitulevikuks oleks aga 20-30 protsenti. Seega on vaja täiendavaid samme selle eesmärgi saavutamiseks. Investeerimiskõlblike varade pakkumist, suuremat turuosaliste aktiivsust ja üldist elavnemist Eesti väärtpaberiturul aitaks tuntavalt tõsta ka mõne riigile kuuluva äriühingu vähemusosaluse börsile viimine. Mõju börsile oleks seda suurem, mida suurema ja atraktiivsema ettevõtte suudab riik börsile tuua.