Täna oli Riigikogus arutlusel PGSi ja erakooli seaduse muutmine, mille eesmärk on suurendada õpetajate palgafondi.
Alljärgnevalt minu ettekande jutupunktid:
Kiiduväärt, et:
* õpetajate töötasu kasvab
* investeeringukomponendi (2,6M) liitmine õpetajate palgafondiga võimaldab 1,4% palgatõusu
Kuid see tähendab, et edaspidi saab koolipidaja tööjõukulude toetust kasutada üksnes õpetajate töö tasustamiseks, mitte aga enam koolihoone remontimiseks või ka nt tugispetsialistide palkamiseks.
Olgu meeldetuletuseks öeldud, et investeeringutoetus oli algselt mõeldud osana riiklikust programmist, et soodustada koolide kordategemist. Kahjuks on investeeringukomponendi summad vähenenud viimase kuue aastaga 16M-lt 2,6M-le eurole, olles sellega oma algse olemuse suuresti minetanud.
Kaotatava investeeringukomponendi alternatiiviks pakutakse tõukofondide vahendeid, mida saab vastavalt kasutada:
* koolide rekonstrueerimiseks (koolivõrgu korrastamise kontekstis)
* õpetajate ja koolijuhtide täiendõppeks
* digitaalse õppevara arendamiseks
2015-2020 a ELi struktuurivahendite kogumaht on 241M euri
Ülla lõppeesmärgiga eelnõus on siiski mõned “aga”-d:
* EMOL, ELL ja Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus ei toeta eelnõud
Iseenesest pole mittetoetamine midagi uut ega ebatavalist, kuid kindlasti ei ole ilus ega ka praktiline seada kooskõlastamiseks nii ebaloomulikult lühikest tähtaega. Me ju ometi soovime kuulda osapoolte arvamusi. Antud juhul pole aga Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus oma sisulist arvamust veel esitada jõudnudki
* KOVid ise väidavad, et neil on õigustatud ootused, kuna mitmed neist on investeeringukomponenti arvestades renoveerinud laenu abil haridustaristut ning teenindanud võetud laenukohustusi
* KOVide sõnutsi kulub lõviosa ELi vahenditest riigigümnaasiumite rajamiseks, HEV koolidele ning kutseõppeasutustele. KOV põhikoolidele jäävat 109M eurot, omafinantseeringukohustusega 15%
Ettepanekud:
* kindlasti tuleb mainitud osapooled kaasata komisjoni aruteludesse, et nad saaksid selgitada omi seisukohti
* kompromissettepanekuna tasub kaaluda võimalust lubada vahendite ülejäämisel kasutada seda raha vastavalt vajadusele, st nt tugipersonali palkamiseks või väiksemate remonditööde teostamiseks. Usaldame rohkem kohalikke omavalitsusi!
* kuigi riik kavandab ELi vahenditest toetada suuremahulisi investeeringuid ning õpilasepõhised ja marginaalse mõjuga investeeringutoetused suunatakse õpetajate töötasu kasvu, tarvitseb siiski otsida võimalusi, et KOVid saaksid perspektiivis ka väiksemate projektide tarvis investeeringutoetusi taotleda. Oluline on rõhutada, et tõukefondide mõju on ajutine ning juba varakult tuleb hakata mõtlema sellele, mis saab peale ELi meetmete lõppemist
Lõpetuseks:
Õpetajate palgatõus on seatud eesmärgiks elukestva õppe strateegias ja VV tegevusprogrammis. Võitleme selle nimel, kuid kindlasti tuleb seda teha võimalikult konstruktiivses koostöös KOVidega. Jõudu meile selleks.