Lauri Luik, Riigikogu liige (Reformierakond)
Eesti ees seisab täna mitmeid väljakutseid, mis on paljuski mõjutatud poliitilisest ja majanduslikust olukorrast maailmas, kuid ka siseriiklikest arengutest. Peatun neist kolmel: rahvuslik julgeolek, majanduskeskkond ja haldusreform.
Julgeolekuohtude suurenemisega peame ka Eestis olema jätkuvalt valvsad ning panustama riigikaitsesse ja liitlasvägede kohalolekusse. Naftahinna langus ja maailmamajanduse jahenemine puudutavad väga otseselt meie inimeste käekäiku, mistõttu peame suutma riigina olla efektiivsemad ning järjepidevalt looma paremaid võimalusi ettevõtlusega tegelemiseks. Kui suudame seeläbi Eesti majandust stimuleerida, siis paraneb ka iga kodaniku heaolu. Soov parema elukeskkonna, kvaliteetsemate teenuste ning kõrgema elatustaseme järele tingib vajaduse haldusreformiks.
Alustan julgeolekust, kuna see on üldises plaanis minu arvates kõige olulisem küsimus. On riigi ülesanne, et inimesed tunneksid end oma kodus kindlalt. Selleks, et tagada tänavatel rahu ja turvalisus ning aidata hätta sattunud inimesi, on Eesti riigis politsei, sealhulgas abipolitseinikud. Kuna kõik vabatahtlikud on väga oodatud registreeruma abipolitseinikuks või liituma Kaitseliiduga, siis ei näe ma vajadust hakata looma täiendavaid omaalgatuslikke struktuure, olgu nendeks siis Odini sõdalased või keegi muu. Me peame kokku hoidma, mitte ühiskonda lõhestama.
Piirid paika
Ilmselt ei leidu enam kõhklejaid, kes seaksid kahtluse alla meie pingutused panustada riigi julgeolekusse minimaalselt kaks protsenti SKP-st. Oleme seda kohusetundlikult teinud läbi mitmete aastate ning jätkame panustamist ka tulevikus. Lisaks investeerime arvestataval määral Eesti riigipiiri tugevdamisse ja liitlasvägede kohaloleku tagamisse. Rahvusvaheline julgeolekualane koostöö on siinkohal võtmetähtsusega. Loodetavasti jõuab alanud aastal lõpule ka Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimine. Praegu seisab see Venemaa taga. Paigas piir on heanaaberlike suhete eelduseks.
Eesti on maailmamajanduse tõmbetuultes nagu globaliseerumise tõttu iga teinegi riik. Ometigi sõltub meist endist väga palju. Riigi ülesanne on luua ahvatlev ja konkurentsivõimeline keskkond, et meelitada suuri ettevõtteid Eestisse investeerima ning n-ö tarku töökohti looma. Tööjõumaksude jätkuv vähendamine ja väiksematesse piirkondadesse rajatavatele ettevõtetele eeliste loomine on minu hinnangul kaks olulist sammu, millega saaks riik ettevõtjaid toetada ning elu väiksemates piirkondades jõulisemalt arendada. Sama tähtis on meie ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamine, toomaks majandusse lisaraha. Mitmemiljardiline Aasia ja kiirelt kasvav Aafrika turg ootavad meid.
Skype, Transferwise ja GrabCAD on kuldsete tähtedega Eesti riigi visiitkaardil, kuid see nimekiri peab järjepanu täienema. Eesti ei peaks enam konkureerima odava allhanke riikidega, vaid pakkuma võimalusi kõrge lisandväärtusega ettevõtetele, kus luuakse suuremat jõukust. Loomulikult tuleb seejuures tagada, et inimesed, kes ettevõtete ümberstruktureerimise käigus end täiendama või koguni ümber orienteerima peavad, leiaksid võimalikult kiiresti uue rakenduse. Töötukassa koostöös haridusasutuste ja teiste osapooltega teeb selle nimel igapäevast tööd. Vähetähtis pole fakt, et kvalifitseeritud tööjõudu on meil jätkuvalt vajaka.
Uber-majandus
Mida kasumlikum ja lihtsam on Eestis ettevõtlusega tegeleda, seda paremini läheb perspektiivis meie inimestel. E-residentide projekt, mis loob võimalused kasutada e-Eesti teenuseid üle maailma, näiteks anda digiallkirju, on üks ilmekas näide viimastest edusammudest. Neil päevil oleme riigikogus algatamas eelnõu, mis loob seadusliku raami n-ö jagamismajandusega tegelevatele ettevõtetele nagu sõidujagamisteenust pakkuv Uber. Eestil on täna võimalus ja võimekus uue majanduse arenguloos olulist rolli etendada ning seda me ka teeme. Nii anname hoogu majanduskasvule ja tõestame, et oleme jätkuvalt Euroopa innovatsiooniliidrite seas.
Haldusreform on kahtlemata viimase kümnekonna aasta üks suuremaid ja komplekssemaid väljakutseid. Keskvõimu kõrval on siin kandev roll kohalikel omavalitsustel. Peagi on riigikogu menetlusse tulemas seaduseelnõu, mis loob raamid haldusreformi edukaks läbiviimiseks. Suure tõenäosusega on 2017. aasta kohalikeks valimisteks Eestis rida senisest tunduvalt võimekamaid omavalitsusi, mis suudavad tulevikus pakkuda oma elanikele kvaliteetsemaid teenuseid ning paremat elukeskkonda. See sõltub aga paljuski kohalikest omavalitsustest ning nende omavahelisest koostöövõimekusest.
Läänemaal näen ma täna kahte loogilist varianti: kolme omavalitsusega maakond (Haapsalu, Põhja-Läänemaa ja Lõuna-Läänemaa) või siis tervet maakonda liitev omavalitsus. Fakt on see, et niisama käed puusas vaatama jääda ei ole tark, sest riigi poolt loodud suhteliselt kopsakad rahalised motivaatorid rakenduvad vaid vabatahtliku liitumise puhul.
Head omavalitsusjuhid ja volinikud, Teie käes on täna võimalus teha üheskoos midagi tõeliselt suurt, et Läänemaa inimeste eluolu paraneks, teenused muutuksid kvaliteetsemaks ning elukeskkond kaasaegsemaks. Jõudu ja tarkust selleks!