Valitsuse eelarvefookus 2017-2020: julgeolek, majandusareng, idapiir ja haldusreform
Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks 2017-2020 riigi eelarvestrateegia, mis seab eesmärgiks tugevdada julgeolekut, kasvatada teaduse rahastamist ja ära teha mitu seisma jäänud suurprojekti ning – reformi. Valitsuse prioriteedid riigi eelarvestrateegias on julgeoleku tugevdamine, majanduskasvu edendamine, vähekindlustatud inimeste toetamine ja riigi valitsemise ning haldusreformi läbiviimine.
Riigi eelarvestrateegia on aluseks 2017. aasta riigieelarve koostamisele. Eelarvestrateegiaga paneb valitsus igal kevadel järgmiseks neljaks aastaks paika valitsuse eesmärgid ja eelarvepoliitika põhisuunad.
Valitsuse eesmärk on jätkusuutlik eelarvepoliitika.
2014. ja 2015. aastal oli Eesti riigieelarve väikeses ülejäägis, kahe aasta peale kokku ulatus nominaalne ülejääk 120 miljoni euroni (Eesti valitsussektori nominaalne ülejääk 2014-2015 oli kahe aasta peale kokku 244 miljonit eurot).
Kevadisele majandusprognoosile tuginedes planeerib valitsus järgmiseks aastaks 0,2 protsendist struktuurset ülejääki SKPst ning edaspidi eelarvetasakaalu.
Julgeoleku tugevdamiseks…
Hoiame Eesti kaitsekulutuste taseme vähemalt kahel protsendil sisemajanduse koguproduktist. Sellele lisanduvad liitlaste sõjalise kohalolekuga seotud kulud.
– Liitlaste sõjalise kohaloleku tagamiseks Eestis eraldab valitsus igal järgmisel neljal aastal 5,5 miljonit eurot. Kokku on see summa 22 miljonit eurot.
– Liitlaste kohaoleku kulud on seotud näiteks NATO õhuturbe korraldamisega Ämarist, NATO staabiüksuse ja Eestis paikneva liitlaste maaväeüksuse kuluga.
Lisaks sellele eraldab riik 2017. aastal 20 miljonit eurot idapiiri välja ehitamiseks. 2018 ja 2019 eraldatakse selleks täiendavalt 15 miljonit eurot.
– Eesti eesmärk on välja ehitada Euroopa Liidu kaasaegseim välispiir.
– Kokku tuleb piirile üle 700 piiriposti, üle 300 ujuva piirimärgi, piirdeaiad ning droonid ja kaamerad, mis aitavad piirivalvuritel oma tööd paremini teha.
Majanduse elavdamiseks valitsus…
Suurendab teaduse rahastamist 2017. aastaks 0,86 protsendini SKP-st.
– Järgmisel aastal eraldatakse teadusele lisarahana 8 miljonit eurot millest osa läheb varasema teadusrahastuse taseme hoidmiseks.
– 6 miljonit eurot suunatakse 2017. aastal teaduse põhirahastusele ja 2 miljonit eurot teadusandmebaaside kasutamiseks.
– Teaduse põhirahastuse ehk baasfinantseerimise mahu kasv tagab suurema stabiilsuse teaduse rahastamises. See aitab hoida Eesti teaduse taset ja mitmekesisust.
• Tänu baasfinantseerimise kasvule saavad ülikoolid ja teadusasutused pakkuda atraktiivsemat teadlaskarjääri, tõsta doktoriõppe efektiivsust, siduda doktorante senisest enam teadustööga.
• Lisarahastusega teaduse andmebaasidele tagab valitsus iga-aastase Eesti varustatuse värskete teaduspublikatsioonidega.
– Valitsuse eesmärk on suurendada teaduse rahastamist kuni 1 protsendini SKP-st.
– Lisaks panustatakse teadusarendusse EL vahenditest perioodil 2014-2020 üle 600 miljoni euro.
Toetab kaasaegsete ühenduste ja teede välja ehitamist
– Kose-Mäo maanteelõigu neljarealisena välja ehitamist alustatakse 2018. aastal Maanteeameti enda vahenditest. Maanteeamet peab leidma selleks 10 miljonit eurot.
– 2019. ja 2020. aasta riigieelarvest on tee ehitamiseks ette nähtud vahendeid mõlemal aastal 20 miljonit eurot.
– Kose ja Mäo vaheline neljarealine maanteelõik peab valmima 2022. aastaks. See on Eesti ajaloo suurim teedeehitus, kogumaksumusega 170 miljonit eurot.
– Rail Balticu raudteele eraldasime 2017. aastaks 49,3 miljonit eurot (sh EL vahendid). See raha läheb trassi, viaduktide, teede projekteerimistöödele. Samuti jätkatakse keskkonnauuringutega, tehakse ettevalmistusi trassialuste maade omandamiseks ning tutvustatakse valmivaid planeeringuid kohalikes omavalitsustes.
Toetab põllumehi
– 2017. aastal eraldab valitsus põllumeestele erakorralisteks toetuseks 4,6 miljonit eurot. 2016. aastal on riigieelarvest makstud piimakarjakasvatajatele toetust 4 miljonit eurot.
– Lisaks panustatakse põllumeeste toetamiseks EL vahenditest 2017. aastal ca 305 miljonit eurot, perioodil 2017-2020 üle 1 miljardi euro.
– Eesti toidusektori suurimaks väljakutseks on toodangule uute turgude otsimine. Seepärast toetatakse aastatel 2017-2020 riigieelarvest igal aastal täiendavalt 200 000 euroga põllumajandussaaduste ja toidu ekspordi edendamist.
– Lisaks EL toetustele suurendatakse ka riigipoolset panust koolipiima ja koolipuuvilja ja -köögivilja toetuseks 100 000 euro võrra.
Haldusreformi edukaks läbiviimiseks…
Planeerib valitsus järgmiseks kolmeks aastaks 65 miljonit eurot valdadele ja linnadele ühinemistoetusteks.
– Toetuse abil motiveeritakse valdu ja linnu ühinema eelistatult vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsusteks.
– Ühinemistoetused makstakse välja kolmes osas: 2017. aastaks on planeeritud 14 miljonit eurot, 2018. aastaks 28 miljonit eurot ja 2019. aastaks 23 miljonit eurot.
– Haldusreformi järgselt suurendatakse omavalitsuste tugevdamiseks ja ääremaastumise vältimiseks nende tulubaasi 2019. aastal 15 miljoni ja 2020. aastal 25 miljoni euro võrra.
Kindlustunde parandamiseks…
– Otsustas valitsus tagada ka õpetajate, kultuuri-, siseturvalisuse ja sotsiaaltöötajate palgafondi kasvu
• Nende valdkondade palgafond kasvab järgmisel aastal 2 protsenti.
• Konkreetsed palgatõusud on iga ministeeriumi enda otsustada.
• Lisaks saab iga ministeerium tõsta palka efektiivsuse arvelt.
Lisaks eraldab valitsus
– Sotsiaalse kindlustunde suurendamiseks asenduskodu teenuse ja hooldusperede toetuseks 1 miljon eurot.
– Inimkaubanduse, naistevastase vägivalla ja seksuaalvägivalla ohvrite abistamise teenuste arendamiseks 400 000 eurot.
Täiendavalt otsustas valitsusliit…
– Suurendada Arvo Pärdi Keskuse Sihtasutuse tegevustoetust järgneval neljal aastal kokku 100 000 euro võrra (kokku on ülalpidamiseks 400 000 eurot aastas).
– 2018. aastal avatakse Arvo Pärdi Keskus. Keskuse sisulise töö ettevalmistamiseks tuleb suurendada meeskonda, valmistada ette püsiekspositsiooni ja veebilahendust.
– Lisaks EL vahenditele panustab riik Eesti keele algtaseme õppesse 2017. ja 2018. aastatel kokku 198 000 eurot.
– Laiendada keeleõppe võimalusi nendele elanikele, kes tahavad saada Eesti kodakondsust ja osaleda Eesti tööturul. A1 tasemel keeleõpet vajava sihtrühma suurus on arvestuslikult 600 inimest.
– Toetada spordialaliite täiendavalt 1,5 miljoni € võrra aastas.
– Anda ERRi programmide arengu ja konkurentsivõime kindlustamiseks lisaks 400 000 eurot aastas.
Valitsus kiitis ka heaks riigile oluliste kinnisvaraobjektide investeeringud, mis teiste seas toovad kaks uut päästekomandot, kaunite kunstide koolile uue õppehoone ning CO2 kvootide müügitulu toel lasteaedade renoveerimise.
– Suuremahulistest projektidest otsustati:
• Eesti saatkonnahoone rekonstrueerimine Moskvas,
• Kaunite kunstide kooli projekteerimine, mille eesmärk on tuua Tallinnas valmivasse uude õppehoonesse (Pärnu maantee 59) ühe katuse alla Georg Otsa nimeline muusikakool, Tallinna muusikakeskkool ja Tallinna balletikool,
• Rüütelkonna hoone väljaehitamine Toompeale Tallinnas, kuhu 2018. aastaks tuleb Euroopa Liidu eesistumise ajaks riigi esindushoone,
• Kommunismiohvrite memoriaali projekteerimine Maarjamäele Tallinnas, mis on kavandatud valmima Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise aastaks 2018,
• Lennusadama projekti lõpetamine, mille käigus ehitatakse välja muuseumi kõrval asuv administratiivhoone ja neid ümbritsev teedevõrgustik,
• Vändra ja Vastseliina päästekomandode hoonete ehitus,
• Riigikohtu hoone renoveerimise projekteerimine.
– Aastani 2017 on planeeritud lasteaedadesse investeerida ligikaudu 14 miljonit eurot ja hooldekodudesse ligikaudu 12 miljonit eurot.
– Varem on valitsus riigi eelarvestrateegia raames otsustanud rahastada Euroopa Liidu IT- agentuuri hoone, Ugala teatri, Eesti Rahvusringhäälingu uudistehoone, Tallinna vangla, Pärnu politsei- ja päästeameti ühishoone, Tallinna uue kohtumaja, terviseameti uue hoone, Tallinna ajaloo- ja filmimuuseumi Maarjamäe kompleksi, Arvo Pärdi keskuse, Lilleküla staadioni ja Nukuteatri hoovimaja projekteerimist, ehitamist või laiendamist.
Varem otsustatud prioriteedid
Eelarvestrateegias on rahaline kate olemas juba varem kokku lepitud prioriteetidele
– Alates 1. juulist 2017 tõuseb kolme ja enama lapsega pere toetus vähemalt 400 euroni ja 2019. aasta 1. jaanuariks 420 euroni. See tähendab, et lisaks klassikalistele igakuistele lastetoetustele hakkab riik järgmise aasta suvest kolme- ja enamlapselistele peredele maksma iga kuu täiendavalt vähemalt 200 eurot toetust. Kokku kasvab perede toetus 2,2 korda. See tähendab riigieelarvele kokku lisakulu 17,3 miljonit eurot.
– Samuti oleme otsustanud toetada laste huvitegevust järgmisel aastal täiendava 6 miljoni euroga ja edaspidi täiendava 15 miljoni euroga aastas
– Sügava puudega laste vanemate hooldustoetust suurendame aasta kohta kokku 1 miljoni euro võrra.
– Samuti on tagatud, et 2018. aastaks langeb sotsiaalmaks 1% võrra. Sotsiaalmaksumäär langeb järgmisel aastal 32,5 protsendile. Määra langetamisega jätame inimestele kätte kokku 40,7 miljonit eurot.
– Maksuvaba tulu tõuseb 170 eurolt kuus 180 eurole kuus. Riigieelarvele tähendab see mõju 15,7 miljonit eurot.
– Tööjõumaksude langetamiseks väheneb sotsiaalmaksu määr järgmisel aastal 32,5 protsendile.
– Alates 2017. aastast saavad alla 652 euro kuus teenivad inimesed taotleda esimest korda maksutagastust möödunud aasta tulude eest. Selliseid inimesi peaks olema suurusjärgus 100 000. Madalapalgaliste stiimulpaketiga anname tagasi 37,2 miljonit eurot.
– Lisaks tuleb 2017. aastast üksi elava pensionäri toetus 115 eurot aastas.
– Üksikpensionäride toimetuleku parandamisse panustab riik 10 miljonit eurot aastas.
– Käivitub elatisabifond, mis garanteerib üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuise elatisraha. Fondi jaoks on ette nähtud 7,2 miljonit eurot.
Rahaline kate
Valitsus kindlustas eelarvele rahalise katte läbi majanduskulude kokkuhoiu. Aastatel 2017–2020 on arvestatud 3-protsendilise majandamiskulude kokkuhoiuga, kokku 2,8 miljonit eurot. Kärpeid ei pea tegema sotsiaal- ja tervishoiu valdkond, siseturvalisus- ja julgeolekuasutused, koolid ega kultuuriasutused. Majandamiskulude hulka ei kuulu palgafondi vahendid. Rahaline kate tuleb ka riigiettevõtete dividendidest ja kütuseturu korrastamisest salaturu vähendamise eesmärgil. Samuti ehituses kasutatava metalli pöördmaksustamisest ning pakendi- ja e-sigarettide aktsiisist.
Ka varem valitsuses heakskiidu saanud raskeveokite teekasutustasu on üks riigi eelarvestrateegia tuluallikas
– Valitsus otsustas kehtestada raskeveokitele teekasutustasu, mida on kavas võtta raskeveokitelt teede kasutamise eest ajapõhiselt.
– Seni oli Eesti ainus Euroopa Liidu liikmesriik Soome kõrval, kus polnud ELi direktiivi kohast teede kasutamise tasu raskeveokitele.
– Ajapõhine teekasutustasu rakendub ka Eesti teedevõrku kasutavatele välisvedajatele.
– Eestis on transpordimaksudest seni kehtinud vaid kütuseaktsiis ja kõikidele ELi liikmesriikidele kohustuslik registripõhine raskeveokimaks, mida Eestis rakendatakse madalaima lubatud määraga.
– Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul annaks raskeveokite teekasutustasu riigile tulu 12,3 miljonit eurot aastas.