Valitsuse esimese tööaasta üheks põhiliseks väljakutseks oli haldusterritoriaalne reform. Oleme koalitsioonipartneritega võtnud riigivalitsemise teema ette terviklikumalt kui varem. Järgmisena ootab meid ees riigivalitsemise reform. Nimetaksin seda targa riigi reformiks.
Selle eesmärk on tõhusa ja ressurssidega säästlikult ümberkäiva riigivalitsemise ja juhtimise keskkonna loomine. Tahan rõhutada, et riigi õhukeseks lihvimine ei ole antud reformi puhul eesmärk omaette. Meie siht on määratleda võimalikult selgelt riigi ülesanded ning delegeerida kõik funktsioonid, mida erasektor saab edukamalt täita, vähendades seejuures dubleerimist. Riigireformil on mõte vaid siis, kui reformi tulemusel on riigi tuge senisest enam tunda ka väljaspool pealinna.
Sümboolselt meenutab mulle riigireform vana lugu sellest, kuidas Henry Ford olevat palganud oma ettevõtte tootlikkuse parandamiseks eksperdi, kes pidi tema tehast inspekteerima. Ülesanne oli Fordi sõnades lihtne: „Otsi välja ebaproduktiivsed töötajad, ütle mulle, kes nad on ja ma lasen nad lahti!“ Ekspert tegi oma ringid, kaustik käes ära ja tuli Fordi juurde raportiga: „Ma leidsin probleemi ühe Teie töötajaga. Iga kord, kui ma temast möödusin, istus ta jalad laual. Mitte kunagi ei teinud ta midagi. Ma kindlasti soovitan temast lahti saada.“ Kui Ford kuulis selle töötaja nime, raputas ta pead ja ütles: „Ma ei saa teda vallandada. Ma maksan sellele mehele mõtlemise eest – ja täpselt seda ta teebki.“
Foto: Priit Mürk
Targa riigi eeldus on aus peeglisse vaatamine, sisuline analüüs. Viimase aasta jooksul koostasid rahandusministeeriumi ametnikud ja eksperdid 700-leheküljelise põhjaliku riigi ülesannete analüüsi. Selle käigus vaadati välisekspertide seniseid hinnanguid Eesti riigi toimimisele, kaardistati asutustevahelisi ebakõlasid, intervjueeriti kõikide ministeeriumite juhtkondi, saamaks neilt sisendit riigireformiks.
See on tõenäoliselt kõige põhjalikum röntgenpilt Eesti valitsussektori töökorraldusest, mis kunagi tehtud. Sisendina on kasutatud ka riigihalduse ekspertide, ettevõtlusorganisatsioonide ja teiste huvigruppide ettepanekuid. Eesti Koostöö Kogu, Praxise, Riigireformi nõukoja ja ülikoolide soovitusi.
Selle põhjaliku analüüsi järeldused on jaotatud fookusvaldkondadeks, igaüks koos konkreetsete ettepanekutega edasiseks tegevuseks. Valdkondadeks on riigi transpordipoliitika juhtimine, tervishoiu juhtimine, välisabi andmisega seotud funktsioonide tsentraliseerimine, riigi IKT süsteemne konsolideerimine, maavalitsuste kaotamine ja asutuste pealinnast väljaviimine.
Võib ju küsida, miks seda reformi üldse vaja on. Näiteks OECD võrdluses on Eesti hästi korraldatud riik. Samas oleme avalikus arutelus kuulnud ja lugenud kriitilisi arvamusi Eesti riigikorralduse aadressil. Ise annaksin meie riigikorraldusele viiepallisüsteemis hindeks neli. Nii mõneski mõttes oleme teistele eeskujuks, näiteks e-lahenduste osas riigihalduses. Samas esineb ka mõttelaiskust ja lodevust, mis ühele kahaneva rahvastikuga väikeriigile kasuks ei tule. Pealegi, aeg ja tehnoloogia areng pakuvad uusi võimalusi muuta riigikorraldus õhemaks, kiiremaks ja paindlikumaks. Meie väljakutse on need parimal moel teoks teha.
Me pole ainsad, kes oma riigikorraldust üle vaatavad – samaga tegelevad ühel või teisel viisil mitmed Euroopa riigid. Ennast reformivad Rootsi, Taani, Iirimaa ja paljud teised. See on aina kiiremini arenevas maailmas hädavajalik.
Kokkuvõttes on riigireformil palju väga olulisi alaeesmärke nagu näiteks kvaliteetsemate ja kättesaadavamate teenuste pakkumine inimestele, maapiirkondade konkurentsivõime kasv, valitsemise mahu vähenemine avalikus sektoris, avaliku sektori tegevuste strateegilise planeerimise, juhtimise ning seire tugevdamine ja eelarvete läbipaistvuse suurendamine.
Sisukad arutelud ja erinevad seisukohad riigikorraldust tõhusamaks teha on igati oodatud. Reformi eduka elluviimise eelduseks ongi targad valikud ja otsused, mis sünnivad põhjalike vaidluste tulemusena. Kuid on oluline, et me lepime ühiskonnas selgelt kokku, millised on üldiselt aktsepteeritavad riigi pidamise reeglid. Sest lõpuks taandub see iga kodaniku elu otseselt puudutavate valikuteni – kas tahame päästjaid või riiklikke restoranitöötajaid, tugevaid maakonnakeskusi või riigi koondumist Tallinnasse jne.
Me teadvustame endile, et riigireformi elluviimine on raske ülesanne. Reformi õnnestumine sõltub väga paljuski avaliku arvamuse toetusest, mis omakorda hakkab kujunema poliitilise ja administratiivse toetuse kujunemise foonil. Lähiajal on riigi ülesannete analüüs valitsuskabineti kolleegide laudadel ja seejärel kogu Eesti avalikkusele kaasamõtlemiseks avatud. Targema riigi nimel.
Lauri Luik
Riigikogu riigireformi töörühma juht