Riigikogu väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross edastas majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile arupärimise Eesti Vabariigile kuuluva äriühingu AS EVR Cargo tehingute kohta. „Meile teadaolevalt on EVR Cargo 2016. aasta lõpust menetlenud äriplaani soetada Vene Föderatsioonist ca 1000 raudteevagunit nende rendile andmiseks Vene Föderatsioonis. Tänaseks on ettevõte sõlminud ostutehingu juba 500 vagunile, küll aga puudub selle tehingu kohta nõukogu otsus,“ selgitas Kross arupärimise vajadust.
„Ettevõtte nõukogu väitel on langetatuid „ebamääraseid otsuseid” ning puudub ministri heakskiit kõnealusele äriplaanile. Nõukogu ametlikust kirjast on selgunud, et käsitletav äriplaan sisaldab endas igapäevasest äritegevusest kõrgemaid riske ja ootused äriplaanile olid vastuolus heade äritavade ja konservatiivsuse printsiibiga,“ andis Kross ülevaate ettevõtte nõukogu seisukohast.
„Enim teeb murelikuks meieni jõudnud väide, et 500 vaguni ostulepingu Vene Föderatsiooniga sõlmis AS EVR Cargo tütarettevõtte Wagonpro AS (15-30.05.2017) ilma konkursita. Täpsemalt väljakuulutatud konkurss luhtus ja vagunitehing tehti pärast luhtunud konkurssi oluliselt kõrgema hinnaga (ca 35 000 € ) kui oli madalaim pakkuja konkursil (ca 30 000 €). Lihtne arvutus näitab, et maksti 2 500 000 € rohkem, kusjuures konkursil pakkujad ettemaksu ei nõudnud, sõlmitud ostutehing nägi selle aga ette,“ võttis Kross kokku tehingu hämarad asjaolud.
Reformierakonna fraktsioon soovib ministrilt teada, kelle otsusel mainitud ostulepingud sõlmiti, kas AS EVR Cargo nõukogu või üldkoosoleku otsus on avalik ning mis põhjusel sõlmib riigile kuuluva ettevõtte juhatus järelvalveorganite kooskõlastuseta tehinguid, mis ilmselgelt väljuvad tavapärase äritegevuse raamest?
Samuti soovib fraktsioon teada, kas minister on 1000 vaguni ostu toetava äriplaani heaks kiitnud, kas AS EVR Cargo nõukogule on korraldus antud, kas on analüüsinud või palunud Välisministeeriumil, Kaitsepolitseiametil ja Välisluureametil analüüsida tehingu võimalikku vastuollu minekut EL sanktsioonidega Venemaa suhtes, tehingu võimalikke poliitilisi riske ja võimalikku mainekahju Eesti Vabariigile? Miks on riigiettevõte ostnud ilma konkursita ja ilma nõukogu ning üldkoosoleku otsuseta, kuid mõlema vaikival nõusolekul Venemaalt 500 vagunit kõrgema hinnaga kui pakuti konkursil viie ettevõtte poolt?