„Jätan Riigikogus 29. jaanuaril 2020 vastu võetud “Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform)“ välja kuulutamata, kuna see ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseadusega“ Selle lausega algab presidendi otsuse täistekst. Pall on nüüd Riigikogu käes.
Miks jättis president seaduse välja kuulutamata? Koalitsioonipoliitikud on juba ette heitnud, et president lähtus poliitilistest kaalutlustest, mitte põhiseadusest. Kuid just põhiseadusest on president lähtunud. Ta tugines oma otsuses nii juba avaldatud õigusanalüüsidele kui Eesti Panga mõjuanalüüsile. On ju ka õiguskantsler viidanud Riigikogus vastuvõetud seaduse ilmsetele vastuoludele põhiseadusega ja seda juba enne eelnõu lõpphääletust. Küllap oleks president võtnud arvesse ka teistsuguste järeldustega analüüse, kui selliseid vaid eksisteeriks.
President viitab oma kaalutlustes nendele samadele vastuoludele põhiseadusega, millest viimastel kuudel on palju räägitud. Nii viitab president õigesti tõsiasjale, et Eesti pensionisüsteem on tervik, kus riiklik pension (I sammas), kohustuslik kogumispension (II sammas) ja täiendav kogumispension (III sammas) mitte ei asenda, vaid täiendavad üksteist. Kaotades kohustusliku II samba, ei ole ka pensionisüsteem ei tervik ega jätkusuutlik. Kohustusliku kogumispensionita on pensionäride vaesusrisk veelgi kõrgem ja kohustusliku kogunemispensioni kaotamine olukorras, kus rahvastik vananeb, paneks järeltulevatele põlvedele ülemääraselt kõrge maksukoorma ning see ei ole põhiseadusega kooskõlas. Nagu ka võimalus ühepoolselt üles öelda eluaegseid kindlustuslepinguid või pensionifondidest lahkumisega seotud kulude panemine pensionifondidesse jääjatele.
Ma saan aru, et koalitsioonile presidendi otsus ei meeldi. Ehkki Keskerakond peaks rõõmustama, sest nende valimislubadus oli jätkata kohustusliku II sambaga ja seista selle vabatahtlikuks tegemise vastu. Kui aga koalitsioonis kogu aeg leitakse, et kõik on nende vastu, siis ehk on aeg vaadata peeglisse ja küsida, äkki on viga meis endis?
Milliseks kujuneb arutelu Riigikogus, näitavad lähipäevad ja -nädalad. Kuid üks on selge – valitsus sidus selle seaduse vastuvõtmise oma usaldusega. Kuidas saab aga usaldada valitsust, mis on toetanud põhiseadusega vastuolus olevat seaduseelnõud?
Kuidas edasi? Meenutan, et Riigikogu menetluses on endiselt meie ja sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis lahendab pensionisüsteemi tegelikke kitsaskohti. Mitte miski ei takista selle eelnõu vastuvõtmist seaduseks. Meie eelnõu paneb ette muuta II samba jäik väljamaksete süsteem paindlikuks ja lahendades sellega tänase süsteemi suurima puuduse. Teiseks, taastada II ja III samba väljamaksete maksustamine algsel kujul. Kolmandaks, parandada oluliselt inimeste informeeritust nende pensioniõigustest ja väljamaksete võimalustest. Ning neljandaks, suurendada vabatahtlikult sissemakseid kohustusliku kogumispensioni fondi. Kõike seda põhiseadust riivamata. Ja ei ole ka keeruline lisada sellesse eelnõusse pensioni investeerimiskonto süsteem. Kõik sõltub vaid poliitilisest tahtest.
The post II sammas tuli tagasi Riigikokku appeared first on Andres Sutt.