Austatud Riigikogu juhatus, Tallinnas, 10.03.2020
Käesolevaga avaldame tungivat protesti selle vastu, kuidas põhiseaduskomisjon on menetlenud presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduste uuesti arutamist (108UA).
20. veebruaril 2020 toimus presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse uuesti arutamine põhiseaduskomisjonis. Kohal olid Vabariigi Presidendi Kantselei direktor Tiit Riisalo, siseosakonna juhataja asetäitja Mall Gramberg ja advokaat Madis Päts.
Komisjoni istungist koostati protokoll nr 32. Protokollist on näha, et sõna võtsid Paul Puustusmaa, kes põhjendas miks on eelnõu komisjoni istungi päevakorras ning andis tutvustava sõna Vabariigi Presidendi Kantselei direktorile Tiit Riisalo. Tiit Riisalo ja Madis Päts tutvustasid presidendi seisukohtasid.
Koalitsiooni esindajatena esitasid Presidendi seisukohtade tutvustajatele küsimusi:
- Kalle Grünthal, kes soovis teada kas President K. Kaljulaid on seaduse suhtes erapooletu.
- Siim Kiisler soovis teada, kas tema kogutud vahendeid saab nimetada riigiabiks
- Paul Puustusmaa soovis teada milles seisneb teise pensionisambasse jääjate olukorra halvenemine, kui uus seadus peaks jõustuma.
- Marek Jürgenson soovis teada, kas Madis Päts töötas Eesti Panga analüüsi läbi ning on sellega nõus.
- Siim Kiisler küsis välja kuulutamata seadus ning Presidendi poolt otsuse punktis 7 äramainitudvea kohta.
Kaja Kallas palus eriarvamusena protokollis välja tuua, et Presidendi poolt otsuse punktis 7 väljatoodud viga ei ole tehniline sõnastuslik eksimus vaid tegemist on sisulise vormistusega.
Riigikogu liikmete küsimustega paralleelselt toimusid ka vaidlused asja sisu üle. Põhiseaduskomisjoni esimees lõpetas vaidlused ütlusega, et me üksteist ei veena ja hääletame lihtsalt kas avada seadust uuesti aruteluks või mitte.
Peale mida asuti otsuste langetamise juurde ning otsustati järgmist:
1.1. Määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Siim Kiisler (konsensus: Kalle Grünthal, Jaak Juske, Marek Jürgenson, Kaja Kallas, Siim Kiisler, Anneli Ott, Paul Puustusmaa, Vilja Toomast, Kristina Šmigun-Vähi).
1.2. Toetada kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) (108 UA) muutmata kujul vastuvõtmist (poolt: Kalle Grünthal, Marek Jürgenson, Siim Kiisler, Anneli Ott, Paul Puustusmaa; vastu: Jaak Juske, Kaja Kallas, Vilja Toomast, Kristina Šmigun-Vähi).
Suur oli meie üllatus reedel, kui märkasime, et põhiseaduskomisjoni päevakorda on pandud sama seaduse uuesti arutelu, külaliseks kutsutud advokaat Paul Keres. Küsisime enne päevakorra kinnitamist, et me ju lõpetasime selle küsimuse käsitlemise otsusega, kas koalitsioon tahab ümber otsustada? Seda soovi neil ei olnud, milleks siis see uuesti arutamine? Komisjoni esimees vastas, et selleks, et saada oma otsuse toeks argumente. Oma argumendid oleks tulnud esitada sel koosolekul, kui uuesti arutamise üle vaidlus oli. Siis neid argumente ei esitatud. Komisjon tegi otsused ära.
Asi läks veelgi absurdsemaks- kutsutud oli advokaat Paul Keres, kes ütles, et temal on leping rahandusministriga, esitas komisjonile argumendid, mis olid komisjoni liikmetele laiali jaotatud kui põhiseaduskomisjoni seisukoht. Ja küsimusele, kas see on tema poolt koostatud dokument, vastas advokaat jaatavalt. Selles seisukohas ei esinenud ühtegi argumenti, mis esinesid sel koosolekul, kus tegelikult Riigikogu liikmed seaduse uuesti avamise üle arutasid. Samuti ei suutnud Riigikogu liikmed nn „põhiseaduskomisjoni seisukohas“ kirjutatud argumente uuesti esitada. Komisjonil on loomulikult alati võimalik kuulata eksperte, aga siis kuulatagu juba kõiki eksperte ja see tähendab seaduseelnõu uuesti arutamist, mida koalitsioon ju soovis vältida. Ja teiseks, komisjoni seisukohana ei saa vormistada advokaadi seisukohta, kes pole Riigikogu liige ja pole sel koosolekul osalenud, kus Riigikogu liikmed seda küsimust arutasid ja otsustasid. Kui niimoodi tehakse lihtsalt selleks, et suures saalis oleks argumente oma seisukoha toetuseks, siis on see pikk samm parlamentarismist ja õigusriigist kaugemale, erakordselt läbipaistmatu ja küüniline. Põhiseaduskomisjoni esimehel on õigus kutsuda koosolekule inimesi esinema, aga siis peaks nende poolt esitatud seisukohti ka protokollima kui advokaadi poolt esitatud arvamust, mitte kui komisjoni seisukohta.
Lisaks juhime tähelepanu, et meil on võimude lahusus ja sestap on taunimisväärne, et Riigikogu põhiseaduskomisjoni (kes peaks seisma põhiseaduse mõtte ja sätte eest) seisukoha kirjutab täitevvõimu ehk valitsuse poolt palgatud advokaat.
Kokkuvõttes, põhiseaduskomisjoni enamuse poolt rahandusministeeriumi advokaadi poolt koostatud ühepoolse seisukoha hääletamine põhiseaduskomisjoni seisukohaks on häbiväärne ja seda saab lugeda komisjoni arutelukäigu ebaõigeks kajastamiseks.
Samalaadne situatsioon kordus ka rahanduskomisjoni arutelul, kus komisjoni seisukoht ei peegelda komisjonis toimunud sisulist debatti ja erinevaid seisukohti, vaid on see sama advokaadi poolt kirjutatud seisukoht, mis põhiseaduskomisjonis.
Palume Riigikogu juhatust seista Riigikogu au ja väärikuse eest, mitte lubada sellist häbiväärset praktikat ning tagada, et komisjonide protokollid kajastavad õiglaselt Riigikogu saadikute arutelu käiku.