IMF avaldas eile värske maailmamajanduse ülevaate, pealkirjaks Suur Lukustamine. Prognoosimine ei ole lihtne töö ka tavaolukorras, kuid koroonaviirus on teinud selle mõõtmatult keerulisemaks. Ettevaade sellest, mis juhtub nädala, kuu või poolaastaga on parimal juhul hägune. Selle teadmisega tuleb kõiki prognoose ka täna lugeda.
Sajandi kriis
Ühiskonna ja maailmamajanduse lukustamine peegeldub selgelt majandusnäitajates – selle aasta maailmamajanduse languseks prognoosib IMF -3% ja 2021.a. kasvuks 5.8%. Seda eeldusel, et pandeemia tipp jääb sellesse kvartalisse ja viirus taandub ning piirangud leevendatakse teisel poolaastal. Maailmakaubandus kahaneb 11% ja naftahinnad langevad 42% eelmise aasta suhtes. Võrdluseks, globaalse finantskriisi ajal 2009 langes maailmamajandus -0.1%. See kriis on sügavaim pärast Suurt Depressiooni 1929-1932.
Euroala majandus langeb sel aastal IMFi prognoosi järgi 7.5% ja taastub 2021.a. 4.7%. USA näitajad on vastavalt -5.9% ja 4.7% ning Hiinal 1.2% ja 9.2%. Võrreldes kriisieelse prognoosiga haihtub maailma SKPst kahe aastaga 9 triljonit dollarit.
Kui viirust kontrolli alla ei saada ning piirangud jäävad kestma kauem, kukub majandus sel aastal täiendavad 3% ja järgmisel täiendavad 8%. Pead tõstev protektsionism on lisaoht, mis kriisist väljumist raskendab. Kriisi ulatust näitab ka 100 riigile lähenev laenutaotlejate arv – see on üle poole IMFi liikmeskonnast.
Kui miljardist sai triljon
Ka finantssektori riskid on kasvanud kuid võrreldes globaalse finantskriisiga on pangad praegu palju tugevamas seisus. Suuremad ohud peituvad kõrge tootluse ja finantsvõimendusega ettevõttelaenude sektoris, mille kogumaht on jõudnud 6 triljoni dollarini. Eriti järsult on kasvanud lennu- ja energiaettevõtete riskipreemiad. Aktsiaturgude langus on teada kõigile, kes vähegi finantsmaailma vastu huvi tunnevad.
Keskpankade sekkumine on olnud laiaulatuslik ja jõuline – juhtivad keskpangad on lubanud suurendada oma varaoste kokku ca 6 triljoni dollarini. Nii olemegi märkamatult jõudnud ajastusse, kus arvestusühikuks on miljardi asemel saanud triljon (ehk tuhat miljardit). Kuidas maailm sellest võlakoormast välja kasvab, on suur küsimus.
Mida teha?
IMFi majanduspoliitika soovitus selleks kriisiks on lihtne – toetusmeetmed peavad olema kiiresti rakendatavad, ajutised ja mõjusad ning meetmeid tuleb vastavalt kriisi arengule häälestada.
Mida sellest prognoosist järeldada Eestile? Erinevalt globaalsest finantskriisist ei ole oodata maailmamajanduse kiiret taastumist ning kukkumine on sügavam. Kui eelmise kriisi järel pakkus meile leevendust tööjõu nõudlus Põhjamaades, siis nüüd on tööjõu liikumine pigem piiratud. Euroala liikmelisus on meie suurim eelis möödunud kriisiga võrreldes. Kõik muu on juba meie endi kätes – toetusmeetmete täpne sihitus ja ajaline piiritlus, nende kiire ja minimaalse bürokraatiaga rakendamine ning pidev valmisolek kriisimeetmeid häälestada – need on kolm põhimõtet, mida inimesed ja ettevõtjad riigilt ootavad ning vajavad.
The post Lukustatud maailm appeared first on Andres Sutt.