Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd ütles tänasel Euroopa taasterahastu arutelul parlamendis, et majanduse taaskäivitamiseks mõeldud raha peaks võtma kasutusele kiiresti. Tema sõnul oli sama meelt ka eelmine valitsus koos EKRE rahandusministriga, kes nüüd aga on asunud Euroopa raha blokeerima.
“Eelmine valitsus otsustas eelmise aasta juunis heaks kiita heaks Eesti seisukohad EL taaskäivitamise kava osas. Ka rahandusminister oli selle otsuse taga. Tegemist oli rahandusvaldkonna otsusega, kus rahandusministeril on sisuliselt vetoõigus,” selgitas Sõerd.
Ta lisas, et detailsemalt tegeles taaskäiviamiskava ettevalmistamisega rahandus- ja majandusministrite nõukogu ECOFIN, kus Eestit esindas rahandusminister. “Eelmise valitsuse EKRE rahandusminister käis Euroopa Liidu asjade komisjonis isiklikult kohal, et saada mandaati seal Eesti esindamiseks.”
Sõerd refereeris Euroopa Liidu asjade komisjoni protokolli 2. oktoobrist 2020. aastast, mille järgi rahandusminister kirjeldas teemasid ja otsustuskohti rahandusministrite nõukogus. “Ma ise küsisin, et kas Tallinna haigla ikka ajaliselt mahub taastekava ajaraamidesse. Minister Martin Helme kinnitas, et Tallinna Haigla sobib taastefondi tingimustega. Seega EKRE rahandusminister mitte ainult ei osalenud taastekava tingimuste, eesmärkide ja rakendamiskavade läbirääkimisel ja otsustamisel, vaid langetas otsuseid ka taastefondist saadavate rahade jagamisel,” ütles Sõerd.
Endine rahandusminister lisas, et Euroopa majanduse taastamise kava aitab luua suurema lisandväärtusega töökohti, likvideerida pandeemia tekitatud kahju ning toetada samal ajal rohe- ja digiprioriteete. “Euroopal on võimalus võtta võtta siin juhtroll, tagadades sellega ka tugevama positsiooni maailmas. Euroopa Liidu tasandil on ka kokku lepitud, et kriisile reageerimine peab olema kõikehõlmav, kiire ja kestlik.”
Sõerd rõhutas, et majanduse taaskäivitamise kava on ajutine, ühekordne ja erakorraline ning aitab lahendada pandeemiast põhjustatud tagajärgi ja taastuda liikmesriikide majandustel.
Sõerd ütles ka, et Eesti saab taaste- ja vastupidavusrahastust ning lisarahastust kokku 1,3-1,5 miljardit eurot, aga Euroopa Liidu ühised kriisilahendused toovad meile tagasi enamgi. “Asi on selles, et meie majandus sõltub suuresti ekspordist ja meie olulisemad ekspordipartnerid, kelle majandusi taastekava toetab, on Euroopa Liidus. Seega, meie partnerite majanduse hea käekäik aitab kaasa ka meie majanduse arengule,” sõnas Sõerd.
“Reformierakonna fraktsioon usaldab valitsust ja toetab taaskäivitamise kava ja omavahendite süsteemi hakskiitmise otsust,” lõpetas Sõerd.