Viimasel ajal jõuab avalikkusesse palju signaale, justkui oleks tänases lehes. Ma kinnitan, et midagi sellist meil muidugi plaanis ei ole.
planeerimas metsikuid eelarvekärpeid, mille käigus kaotatakse Eesti riigist ära kogu huviharidus ja vähemalt pool kaitseväge eesotsas kaitseväe orkestriga. Muuhulgas kirjeldab nii olukorda ajakirjanik Toomas KaskTõsi on see, et kõik ministeeriumid võtsid uue
endale kohustust teha 4,2-protsendine tegevuskulude kärbe, et olla solidaarne kriisis samuti kõvasti kärpinud erasektoriga. Ja miks: kui jõudis tagasi valitsusse, ootas meid ees miljardi eurone must auk, mille taha oli kirjutatud: «eelarve revisjon». Mingit päris plaani seda miljardit kokku hoida tegelikult ei olnud, aga kulud – needsamad kulud, mis nüüd tuleb üle vaadata – olid nende vastu neljaks aastaks juba planeeritud.Kui
jõudis tagasi valitsusse, ootas meid ees miljardi eurone must auk, mille taha oli kirjutatud: «eelarve revisjon».Vale on ka väita, et meil pole põhjust sellest august välja ronimist alustada, sest meil on vähe võlgu. Jah, riigivõlga on, muide peamiselt
, tõesti suutnud väiksena hoida. Aga kui me eelarvekulusid sissetulekutega kooskõlla ei vii, siis jätkab see kasvamist praeguses, Euroopa kõige kiiremas tempos. Sest näiteks tänavune struktuurne eelarvepuudujääk on meil Euroopa üks suuremaid.Sõnumit, et eelmised valitsused on püsikulusid vastutustundetult paisutanud ja neid tuleks nüüd vähendada, edastavad meile kõik sõltumatud eksperdid – Eelarvenõukogu, IMF, Eesti Pank. Kui me koroonakriisi ajal lähtume teadusnõukogu soovitustest, siis kuidas saame eelarvekriisi küsimustes teadlasi ja sõltumatuid eksperte ignoreerida? Valitsuse plaani järgi paraneb
järgmisel aastal suurusjärgus pool miljardit eurot, eksperdid soovitavad meile veel suuremat kokkuhoidu.Riigi kuludest kokkuhoidu otsides lähtume sellest, kuidas saaksime Eestile olulisi asju alles hoida, aga teha neid võimalikult efektiivselt. Näiteks kohalikud omavalitsused on võrreldes keskvalitsusega selles kriisis vähem pihta saanud. Lisaks on riik aastatel 2020 ja 2021 omavalitsusi kriisiga seoses toetanud 176 miljoniga, andnud raha nii kriisiga seotud kuludeks, investeeringutoetusteks kui ka kohalikele teedele.
olukord võrreldes omavalitsustega on kardinaalselt erinev ja kordades keerulisem. Sellest lähtudes on teinud ettepaneku vähendada poole võrra ebaselge otstarbega riigipoolset lisatoetust huviharidusele. Riigipoolne kokkuhoid on seitse miljonit, kogu huvihariduse eelarvest moodustab see mõne protsendi ja omavalitsused on juba öelnud, et ühtegi huviringi selle pärast ära jätma ei pea.Sarnane lugu on kaitsekuludega. Kui 2021 on meil kaitsekuludeks 646 miljonit, siis järgmine aasta 712. See on kasv 66 miljonit.
kinnitab, et Eesti saab lähiaastatel olema kaitstud paremini kui kunagi varem ning kõik meie pikalt planeeritud võimearendused saavad ellu viidud.Korras
on olnud olemasolu üks juurpõhjuseid.Et neid eesmärke täita, on kaitseväe juhataja Martin Herem teinud ettepaneku koondada tema alluvusse kuuluv kaitseväe orkester. Kohtusime täna hommikul
, kes meile kinnitas, et tipptasemel tseremoniaalorkester, mis mängib paraadidel ja väliskülalistele, jääb Eestisse igal juhul alles. Mis vormis ja kelle alluvuses, seda lahendust praegu otsitakse, aga ma soovitan ka selles küsimuses mitte tõtata järeldusi tegema, vaid oodata ära lahendused, mis sünnivad ministeeriumite koostöös.Kokkuvõttes saab öelda, et korras
on olnud olemasolu üks juurpõhjuseid. Ja selle hoidmine ei ole lühikeses perspektiivis kunagi kuigi populaarne. Aga mina usun, et me saame aastal 2023 oma valijatele silma vaadata ja puhta südamega öelda, et olime kaks aastat valitsuses, Eesti on kaitstud, meie rahandus on korras ja koroonakriis ületatud. Seda polegi ju nii vähe, või kuidas?