Selleks, et Eestis sünniks rohkem lapsi, on vaja väärtustada igat last – nii neid, kes on juba sündinud, kui ka neid, keda alles planeeritakse. Riigikogus vastu võetud perehüvitiste seaduse muudatused just neile eesmärkidele kaasa aitavad.Edaspidi ei arvestata vanemahüvitise perioodi koroonakriisi ajal töötuna arvel oldud aega, peretoetusi hakatakse maksma ka surnult sündinud laste vanematele ning 16-19-aastastele lastele lapsetoetuste maksmist pikendatakse sügisel kuu võrra.
Minu vanaemal oli 15 last. Nad elasid oma perega maal, väikese talus, mitte külluses. Aga ta oli rikas, sest tal oli suur pere, lapsed ja lapselapsed, kes teda armastasid ja tema eest hoolitsesid kuni tal oli aeg minna pilvepiirile. Isegi kui ma kõigest väest püüan, siis võin vaid pisut aimata, mis tunne on olla nii paljude laste ema. Punastades mõtlen teinekord, kui keeruline on vahel kõigest oma kahega hakkama saada. Ja veel praegu, kui meil on laste saamiseks ja kasvatamiseks tubli toetusvõrgustik riigi ja omavalitsuste poolt. Sellegipoolest saab veel paremini lastega perede elu helgemaks ja mugavamaks teha.
Koroonakriis on naiste nägu. Eesliinil töötajad on valdavas enamuses naised. Lastega koju jäävad enamjaolt emad. Kahjuks on kriisis ka lapseootel naistel suurem risk töötuks jääda. Selleks, et lapseootuse aeg ja hiljem lapsega kodus olemine oleks muretum, saame me hoida nende perede vanemahüvitist vähendamata. Ja seda me teeme.
Kui lapseootel naine jääb töötuks, siis sellel ja järgmisel kahel aastal töötuna arvel oldud aega vanemahüvitise arvestamisse ei lähe. See annab kriisis töö kaotanud tulevastele emadele suurema turvatunde, et lapsega koju jäädes saadakse majanduslikult hakkama. Oluline on, et kriisihirmude tõttu ei jääks ükski laps sündimata ja pere saaks muretult pühenduda oma beebi ootusele ja kasvatamisele. Tegu on praegu tähtajalise kriisimeetmega, mis kehtib aastatel 2021-2023. Kui pärast ajutise meetme mõju ja tulemuslikkuse analüüsimist selgub, et meede on jätkuvalt vajalik, siis ma mõtlen, et tasub kaaluda ja arutada, kuidas disainida pikaajaline ja jätkusuutlik uus lahendus, mis töö kaotanud tulevasi lapsevanemaid aitaks. Aga see on juba uus arutelu tulevikuks.
Teine, emotsionaalselt ma ütleks, et isegi veel suurem muudatus, on toetus surnult sündinud laste peredele. Kui mu soovi keegi kuulda võtaks ja täita saaks, siis ma soovin, et mitte ükski pere ei peaks läbi elama tragöödiat kaotada oma veel sündimata laps.
Meie ei saa ära võtta kaotusvalu neilt peredelt, aga saame pakkuda abi ja turvatunnet keerulisel ajal. Pakkuda neile emadele ja isadele aega leinamiseks, kiirustamata ja tundmata pinget, kuidas hakkama saada majanduslikult, kui jõudu igapäevasteks tegemisteks, töötamiseks sel hetkel ei ole. Sünnitoetuse, lühendatud vanemahüvitise ja isapuhkuse võimaldamine annab neile peredele vajaliku aja ja abi.
Kolmas, aga mitte vähem tähtsam muudatus on lastetoetuse maksmise pikendamine kuu võrra 16-19-aastastele lastele. Muudatuse põhjus on praktiline. Septembriks ei ole Sotsiaalkindlustusametile laekunud kõikide edasi õppima läinute laste andmed ja sellepärast saavad osad pered lastetoetust hiljem. Toetuse maksmise pikendamine on vajalik, et kõik pered, kellel on õigus lastetoetus saada, seda ka õigeaegselt saaks.
Meie pered on nii tugevad ja innukad laste saamisel, kui tugev on kõige nõrgem pere. See muudatuste pakett näitab, kui eriilmelised on perede vajadused abile ja toetusele. Mistõttu on oluline, et peredele pakutavate teenuste ja toetusmeetmete puhul arvestame kõikide peredega, nende erinevustega ja vajadustega. Vaid nii sünnib meil rohkem lapsi ja on rohkem õnnelikke peresid.