Lahendus sünniks koostöös pankadega, kellega ühiselt hinnatakse nii laenutaotleja võimalusi kui vara väärtust.
Muigi inimeste huvi maaelu vastu kasvab, püsivad ääremaade kinnisvarahinnad endiselt madalal ning kodu ostmiseks laenu saamine on keeruline. Maaeluministeerium valmistub tõrke ületamiseks maaelanikele appi tulema, pakkudes Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu eluasemelaenudele omalt poolt lisa.
Investeeringuteks raha pole
Üks telliskivi maksab poes keskmiselt 80 senti, pole vahet, kas ostad selle Tallinnast või Valgast. Kui aga hunniku kive koju viid ja neist seina laod, erineb selle väärtus põhjas ja lõunas enam kui viiekordselt.
Eluhoonetega tehtud tehingute keskmine ruutmeetrihind Harjumaal oli tänavu märtsis 1568 eurot, samas kui Valgamaal maksis üks ruutmeeter oma kodu kõigest 290 eurot. Võib jääda mulje, nagu oleks Kagu-Eestisse kodu ostmine soodne ja mõistlik ning maaelu võrreldes pealinnaga oluliselt odavam.
Nii see olekski, kui poleks ühte olulist aga – nimelt pole madala turuväärtusega kinnisvara pankadele atraktiivne laenu tagatis. Ehitamine on ühtmoodi kulukas igal pool, kuid valmis maja väärtus võib erineda mitmekordselt. Ilma laenuta kodu osta ja renoveerida suudavad aga vaid vähesed.
Kui Tartus ja Tallinnas saab keskmist palka teeniv leibkond eluasemelaenu hõlpsasti, siis Kagu-Eestis kinnisvara ostmiseks ootavad pangad sageli kas suuremat igakuist sissetulekut või lisatagatist. Isegi kui pank laenuga nõustub, ei pruugi soetatava kinnisvara tagatisel saadav summa olla piisav. Nii võib unistus sellest päris oma kodust unistuseks jäädagi.
Kinnisvara madal turuväärtus on mitmes Eestimaa paigas kaasa toonud turutõrke. Kui omanikud ei saa pikema aja vältel laenu kinnisvara korrastamiseks, langeb vara väärtus veelgi. Samaaegselt olemasolevate elamispindade amortiseerimisega väheneb piirkonna eluruumide kvaliteet tervikuna ning kasvab vajadus kaasaegsemate tingimuste järele. Nõudlust rahuldada pole aga võimalik, sest raha investeerimiseks lihtsalt ei ole.
Maamajad kehvas seisus
Citadele panga poolt hiljuti Baltikumis läbiviidud küsitlusest selgus, et tervelt kolmandik eestimaalastest eelistaks võimalusel elada maal. Seda mõistagi juhul, kui raha poleks takistuseks. Tungi maale kinnitavad ka rändenäitajad, mitmeski Kagu-Eesti omavalitsuses on sisseränne viimastel aastatel ületanud väljarände.
Nõudlust maakodude ja suvilate järele on veelgi kasvatanud koroonapandeemia, aina enam on trendiks nn mitmepaikne elu, kus osa aastast elatakse maakodus ning osa linnas. Maa-ameti andmetel tehti tänavu veebruaris kinnisvaraturul ostu-müügitehinguid 11 protsenti rohkem kui aasta tagasi.
Kuigi tehingute koguarv on viimase aastaga kasvanud, on kinnisvara hinnakäärid maakonniti endiselt mitmekordsed. Näiteks kasvas Võrumaal suvilate ruutmeetrihind koroona-aastal koguni 96%, samas kui Valgamaal langes nende hind sama aja jooksul 17%.
Kokkuvõtlikult võib prognoosida, et huvi ja nõudlus maamajade järele kasvab lähiaastatel veelgi. Müügile jõuavad aga peamiselt sellised objektid, millesse pole pikkade aastate vältel investeeritud ja mis seetõttu kohe sisse kolimiseks ei kõlba. Nende korrastamiseks kaasaegsetele nõuetele ja ootustele vastavaks on vaja täiendavat laenu, mida vara madala turuväärtuse tõttu on sageli raske saada.
Probleemi lahendamiseks on Maaelu Edendamise Sihtasutusel valminud kava, mille kohaselt hakkaks riik edaspidi suurlinnadest kaugemal asuva kinnisvara soetamiseks omalt poolt täiendavat käendust pakkuma.
Riigi poolne tugi võimaldaks maale kodu rajaja omafinantseeringu viia minimaalseks ning tekitada lisavahendeid maja ehitamiseks või renoveerimiseks. Lahendus sünniks koostöös pankadega, kellega ühiselt hinnatakse nii laenutaotleja võimalusi kui vara väärtust.
Uued laenuvahendid
Käesoleva aasta veebruaris kinnitatud Maaelu Edendamise Sihtasutuse strateegiaga lisati ühingu põhikirjaliste eesmärkide hulka lisaks maaettevõtluse toetamisele ka eluasemelaenude käendamine koos krediidi- ja finantseerimisettevõtetega, et tagada maaettevõtluses piisav tööjõud.
MES-i käesoleva aasta eelarves on selleks planeeritud kuni 5 miljonit eurot laenuvahendeid ning ettevalmistamisel on pilootprojekt uue meetme testimiseks. Esialgse kava kohaselt on laenuabi mõeldud ennekõike asulatele, kus elab kuni 1000 elanikku, millega välistatakse suuremad linnad ja alevid. Kaaslaenu maksimaalseks suuruseks on täna pakutud kuni 100 000 eurot ning maksimaalseks tagastamistähtajaks 50 aastat.
Pikem maksegraafik võrreldes pankadega vähendab igakuiste laenumakset suurust. Laenuvõtja tasub esmalt oma kohustused panga ees ning maksab alles seejärel tagasi sihtasutusest saadud laenu. Taoline kooslaenamine annab võimaluse oma kodu osta, ehitada ja renoveerida ka nendes piirkondades, kuhu pangad ei soostu piisavat laenusummat välja käima.
Ühe võimaliku paigana meetme testimiseks kaalutaksegi just Kagu-Eestit, samuti Ida-Virumaad. Ühest küljest on eluasemelaenudega seotud probleem neis piirkondades kõige ilmsem, teisalt on inimeste huvi kinnisvara soetamise ja maale elama kolimise vastu järjest kasvanud. Kui meede osutub edukaks, on seda hiljem võimalik rakendada maapiirkondades üle terve Eesti.
Uue pilootlahenduse katsetamist just Kagu-Eestis toetab seegi asjaolu, et mitmed varasemad eluasemetega seotud meetmed on siin edukalt rakendunud. Näiteks võib tuua aasta-aastalt populaarsust koguva Hajaasustuse Programmi või Kagu-Eesti spetsialistide eluasemetoetuse.
Riigipoolne täiendav abi eluasemelaenude näol ei loo mitte ainult paremaid võimalusi maal elamiseks, vaid aitab piirkondadesse uute töötajate, spetsialistide ja ettevõtjate lisandudes edendada maaelu tervikuna. Regionaalse ebavõrdsuse vähenemisest võidab riik tervikuna.