Lõpetasime riigikogus hiljuti kevadistungjärgu korralised istungid, mille käigus tehti minu hinnangul hulgaliselt olulisi otsuseid. Tähtsaimad nendest puudutavad vahest riigi lisaeelarvet, Euroopa taasterahastut ja riigi eelarvestrateegiat. Päris paljud teemad puudutavad ja mõjutavad otseselt ka Lõuna-Eesti inimesi.
Lisaeelarvega eraldati 641 miljonit eurot, et leevendada ja elavdada tõsises pandeemiakriisis pihta saanud majandust ja valdkondi. Kaeti tervishoiu, haiglate ja kiirabi erakorralised kulud. Praegu, kui viiruse leviku ohutase on Eestis alles äsja taas rohelisest kollaseks muutunud, on seda ehk keeruline meenutada, aga veel kevadel oli valitsus sunnitud riigi päris lukku keerama, et nakkuskõver langusesse saada. Et majanduse toetamine piirangute ajal oli edukas, näitavad meie praeguse majanduskasvu näitajad, mis on üle viie protsendi ning naabritest märgatavalt suuremad.
Eestile ligi miljard eurot pakkuval taasterahastul on kaks suurt eesmärki: koroona mõjul kõige suuremat kahju kannatanud valdkondade toetamine ja tulevikukindluse parandamine eelkõige rohe- ning digipööret silmas pidades.
Taasterahastu puhul ongi olulisemad investeeringud seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata üle 600 miljoni euro.
Kriisis tugevalt pihta saanud turismisektori toetuseks soovitakse suunata 17,7 miljonit eurot, ettevõtete tootearenduseks ja arenguks 28 miljonit eurot.
Muu hulgas soovitakse rahandusministeeriumi ettepanekul viimase miili netiühenduse tagamiseks kasutada 24 miljonit, ettevõtete digipöördeks 73 miljonit ja uuenduslike rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks 206 miljonit eurot.
Kuigi tundub, et sellise teretulnud algatuse vastu ei saaks keegi olla, selgus riigikogus, et taasterahastu pidurdamiseks tehti suurel hulgal muudatusettepanekuid, mis oleks parlamendi töö kuudeks halvanud. Et Euroopa raha kiiresti majandusse jõuaks, sidus valitsus taasterahastu küsimuse oma usaldushääletusega. Nii sai oluline otsus siiski vastu võetud.
Praegune valitsuskoalitsioon algatas seadusemuudatuse, millega 1. jaanuarist 2023 muutub keskmine pension Eestis tulumaksuvabaks. Sellega lõppeb olukord, kus riik ühe käega annab pensionitõusu, kuid teisega võtab tõstetud osa tulumaksuna tagasi.
Seejuures on keskmine pension tulumaksuvaba nii töötavale kui mittetöötavale pensionärile. Praeguses tööjõupuuduses on oluline hoida vanemat põlvkonda tööturul, mitte lükata neid tööturult eemale kõrgema maksustamisega.
Tuleb ka täiendav pensionitõus. 2023. aasta jaanuaris tõuseb pension 20 euro võrra, mis tähendab, et keskmine pension oleks 2023. aasta 1. jaanuarist 595 eurot.
Praeguste prognooside kohaselt on pensioniindeks Eestis iga-aastaselt tõusmas ja nii on 2023. aasta 1. aprillil meil keskmine vanaduspension eeldatavasti 622 eurot ja 2024. aastal 652 eurot. Seega tõuseb keskmine pension 2024. aasta 1. aprilliks praegusega võrreldes 100 euro võrra ja kogu pensionitõus on vanaduspensioni saajale esitatud eelnõu järgi tulumaksust vaba.
Eelmises riigi eelarvestrateegias polnud ette nähtud esmatähtsate valdkondade palgatõuse. Vastuvõetud eelarvestrateegias on leitud raha kolmeprotsendiliseks palgafondi kasvuks, et tõsta politseinike, päästjate ja õpetajate palkasid.
Täpsemad arvud selguvad koos riigieelarvega, mis põhineb majandusprognoosidel. Seda on muidugi vähe, aga vähe on rohkem kui mitte midagi ja seda olukorras, kus on kärpimiste aeg. Näiteks õpetajate miinimumpalk peaks tõusma 1354 euroni. 2022. aastal on õpetajate palkadeks kavandatud kokku 400 miljonit eurot.
Kõik me elame ja toimetame mingis kohalikus omavalitsuses ja on oluline, et vallal ja sealsetel elanikel läheb hästi.
Minu meelest on ka väga tähtis, et leiti võimalus eraldada omavalitsustele täiendavalt lisaeelarvega 46 miljonit eurot. 16 miljonit eraldati täiendavalt toetusfondi ja 30 miljonit eurot investeeringuteks. See on kindlasti abiks pandeemia tõttu tekkinud kulude katmisel ja arengule hoo andmisel.
Kagu-Eestile on väga oluline ka ühenduste loomine. Oleme valitsuskoalitsioonis otsustanud, et lähiaastatel ehitatakse välja kiire internetiühendus üle Eesti. Plaanide kohaselt on soov viimase miili ühenduste väljaehitamise tempot oluliselt tõsta.
Viirus on meile toonud uue vajaduse kaugtöö järele, aga see on loomulik ka ilma viiruseta maailmas. Hoiame kokku aega ja raha. Aga selleks on vaja normaalset internetiühendust.
Jätkatakse ka neljarealiste maanteede ehitust ja projekteerimist, mis on tegelikult Lõuna-Eestile samuti väga oluline, et Tartust Tallinna saaks kiiremini ja turvalisemalt. Juba mõnda aega tagasi algasid ehitustööd Tartu Riia tänava ringristmikul, mis on kahjuks olnud Eesti liikluses õnnetusterohkeim koht. Tööde lõppedes saab turvalisemaks Lõuna-Eesti ühendus Tartuga.
Meile on muidugi ka väga oluline, et idapiiri arenduseks on raha olemas ja ehitus käib. Praegu Leedus toimuvat vaadates on tähtis, et saaksime võimalikult nüüdisaegse piiri ja oleksime kaitstud Eestisse ebaseaduslikult tulla soovivate inimeste eest.
Ühes loos ei jõua kõiki meid puudutavaid otsuseid tutvustada, kuid neid on veel ja veel. Näiteks Kagu-Eesti programm, koroonakriisist tingitud majandusraskuste leevendamise toetus Leaderi programmis ja nii edasi.
Hoiame üksteist ja teineteist, viirus pole veel kuhugi kadunud. Oleme koos selle möödunud raske pandeemia-aasta üle elanud ja pingutame edasi.