Tänavuse aasta algus on Eestis toonud kaasa kaks suurt käigumuutust, mis esmapilgul võivad tunduda eraldiseisvad, kuid millel on sarnane mõju. Ajaloo suurim maksulangetus ning veelgi selgem fookus riigikaitsele ning sisejulgeolekule aitavad majandusel kasvada keeruliste aegade kiuste. Lihtne ja proportsionaalne maksusüsteem ning turvatunnet suurendavate meetmete rakendamine toimivad sümbioosis.
Turvaline riik ja tulude kasvu soodustav maksuraamistik on vundament, mille najal praegune valitsus töötab.
Hoolimata rasketest otsustest ning suurtest investeeringutest riigikaitsesse ei ole julgeolekupilt meie ümber muutunud lihtsamaks. Peamine oht Eesti julgeolekule lähtub jätkuvalt Venemaa Föderatsioonist, kuid see ei väljendu üksnes sõjalises plaanis. Surve on ulatuslik, hõlmates küberrünnakuid, mõjutustegevust ning majanduslikke ja tehnoloogilisi riske.
Lisaks süvendab olukorda Hiina ja Venemaa strateegiline koostöö ning nende ambitsioon kujundada ümber rahvusvahelist korda. See tähendab, et julgeolekut ei saa enam käsitleda kitsalt sõjaliselt. See puudutab korraga nii riigikaitset, majandust kui ka inimeste igapäevast turvatunnet ning seeläbi ka politseitööd.
Just seetõttu on riigikogu selle aasta esimesel poolel keskendunud väga selgelt sisejulgeoleku tugevdamisele. See ei ole loosung, vaid rida otsuseid ja investeeringuid, mille mõju jõuab ka Võru-, Põlva- ja Valgamaale. Töö viljakust näitab enim asjaolu, et argielu elav Eesti kodanik ei ole vaenuliku naabri hübriidtegevusest oluliselt mõjutatud.
Üks oluline samm on ohuteavituse süsteemi EE-ALARM arendamine. Kui seni oleme harjunud SMS-teavitustega, siis peagi kasutusele tulev cell broadcast lahendus võimaldab kriitilises olukorras saata teated korraga kõikidesse telefonidesse, sõltumata võrgu koormusest. Veelgi olulisem on see, et kõrge ohutaseme teated jõuavad lähitulevikus inimesteni ka siis, kui telefon on vaiksel režiimil.
Teated jagunevad ka selgelt ohutasemete järgi. Madalama taseme puhul arvestatakse kasutaja seadistustega, kuid eluohtlike olukordade korral jõuab info kõigini. See võib tunduda väike tehniline detail, kuid kriisiolukorras võib just see otsustada, kas info jõuab õigel ajal kohale ning provokatsiooniaktide korral jõuab varjuda ilma inimkahjusid kandmata.
Sisejulgeolek ei tähenda aga ainult kriisideks valmistumist. Väga suur mõju on igapäevase kuritegevusega võitlemisel. Organiseeritud kuritegevus on muutunud paindlikumaks ja rahvusvahelisemaks ning tegutsetakse seal, kus parasjagu on suurim kasum.
Narko-, küber- ja majanduskuritegevus on omavahel tihedalt seotud ning on koosmõjus kuritegelike grupeeringute rahastusallikas. Lisaks kasutavad vaenulikud riigid üha enam kriminaalseid võrgustikke oma eesmärkide saavutamiseks, illegaalseks sõda toetavaks kaubaveoks, ühiskonna destabiliseerimiseks ja hirmu külvamiseks, mis muudab sisejulgeoleku otseselt ka riigikaitseliseks küsimuseks.
Alates 2026. aastast kuulun Europoli tegevust kontrollivasse rahvusvahelisse töörühma. Olen seadnud eesmärgiks koostöös teiste regiooni riikidega suunata ka Europoli tegevust selliselt, et organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel oleksid Eestil parimad tööriistad rahvusvaheliselt infot vahetada. Tuleval nädalal jõuab riigikogus kolmandale lugemisele ka minu juhitud eelnõu, mis annab politseile senisest paremad digivahendid rahvusvaheliseks teabevahetuseks ning seab liikmesriikidele konkreetsed tähtajad infopäringutele vastamisel.
Europoli kaudu toimuv infovahetus aitab tõkestada piiriülest kuritegevust ja ebaseaduslikku kaubandust. Euroopa Liidu tasandil liigume suunas, kus õiguskaitseasutuste vaheline info liigub kiiremini ja süsteemsemalt. Lõuna-Eestile, kus piir on lähedal, on see eriti tähtis. Turvaline piir ei ole ainult keskvalitsuse mure, vaid ka kohaliku ettevõtluse, turismi ja inimeste liikumisvabaduse küsimus.
Kui rääkida riigikogu otsuste otsesest mõjust Lõuna-Eestile, siis kõige käegakatsutavamad on investeeringud taristusse ja võimekusse. Tänavu hakatakse Võrru rajama politsei eriettevalmistuse taristut, mis hõlmab taktikalist maja ja lasketiiru koos füüsilise ettevalmistuse võimalustega.
See ei ole lihtsalt üks ehitusprojekt, mis annab lõunaeestlastele tööd. See tähendab, et Lõuna-Eestis tekib võimalus koolitada politseinikke, abipolitseinikke, piirivalvureid ja kriisiüksusi kohapeal. Oludega kursis olijad teavad, et senini on see olnud üpriski piiratud. Investeering hoiab kokku aega, vähendab vajadust sõita teistesse Eesti piirkondadesse, tõstab väljaõppe kvaliteeti ning avardab võimalusi koolitada ka kohalikke elanikke ja suuremat hulka vabatahtlikke.
Riigikogus oleme edasi liikunud ka seadusandlike muudatustega, mis puudutavad otseselt riigikaitselist valmisolekut koostöös kaitseliitlaste ning teiste relvaomanikega. Minu juhitud relvaseaduse muudatused ajakohastavad kogu tulirelvaregulatsiooni, viies selle vastavusse Euroopa Liidu nõuetega ja praeguste julgeolekuvajadustega.
Muudame relvade hoiustamise nõuded riskipõhisemaks ja vähendame põhjendamatut halduskoormust väiksemate relvakoguste omanikele. Samal ajal loome võimaluse hoida suuremat laskemoonavaru. Samuti täpsustame relvade kasutamise, vedamise ja järelevalve reegleid ning anname politseile selgema otsustusruumi lubade andmisel ja kehtetuks tunnistamisel.
Kõik need sammud võivad esmapilgul tunduda tehnilised või kauged, kuid nende sisu on lihtne. Riik peab olema valmis nii kriisideks kui ka igapäevasteks ohtudeks. Ja see valmisolek peab ulatuma igasse Eesti nurka.
Lõuna-Eesti inimesed peavad tundma, et nad ei ole äärealal, vaid riigi tähelepanu keskmes. Julgeolek ei ole abstraktne mõiste, vaid igapäevane kindlustunne. Teadmine, et ohu korral jõuab info sinuni, abi on lähedal ja riik toimib. Just selle nimel me riigikogus praegu töötame.