Eile alustas Isamaa fraktsioon järjekordse tõemoonutamisega. Sel korral soovitakse luua pilt, et valitsus mitmekordistab odava välistööjõu kvooti. On äärmiselt eksitav väita, et valitsus lubab Eestisse kümneid tuhandeid madalapalgalisi töötajaid või kolmekordistab üldist sisserändekvooti. Eesti on ja jääb konservatiivse rändepoliitikaga riigiks, kirjutab majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Oma kontekstist väljarebitud loosungitega vastandub Isamaa ettevõtjatele, kes on oskustöötajate puuduse toonud välja ühe peamise tegurina, mis meie pikaajalist majanduskasvu pärsib.
Esiteks on iga valitsuse esimene ülesanne tagada oma inimestele parimad võimalused hariduse ja oskuste omandamiseks. Tööstussektori jaoks vajalike oskustega inimeste leidmiseks Eestist oleme käivitanud kutseharidusreformi ning seadnud fookuse täiend- ja ümberõppele. Just selleks, et võimalikult paljud tööd teha soovivad inimesed pääseksid tööturule. See on nii riigile kui ka ettevõtetele kõige lihtsam ja kasulikum.
Lisaks on välistööjõu kasutamine Eesti ettevõtjatele kulukas ja bürokraatlik protsess, mistõttu kaasatakse neid vaid siis, kui Eestist vajalike oskustega inimesi lihtsalt ei leita. See tähendab, et välismaised spetsialistid ei võta kohalikelt töökohti ära. Vastupidi, nende toel saab käivitada uusi projekte, mis omakorda loovad täiendavaid töökohti ka kohalikele elanikele. Näiteks on lennukihooldusettevõtte Magnetic MRO juht öelnud, et välistöötajateta ettevõte ei eksisteeriks.
Tegu on suunatud erandi, mitte massilise sisserändega. Ehk me räägime sarnasest erandist, nagu on juba aastaid olnud näiteks idu- ja IKT-sektoril, nüüd loome sarnase tööstussektorile. Üldist sisserände piirarvu me ei puutu. Selle asemel luuakse piiratud oskustöötajate erand ainult nendele tegevusaladele, kus on tõendatud tööjõupuudus.
Riik ei seisa majanduskasvul ees
Väide, nagu oleks palgalävend seatud «väga madalale», on kontekstist välja rebitud. Eelnõu ei luba maksta suvalist palka, vaid seab miinimumpiiriks vähemalt 80 protsenti statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast.
Samuti ei vasta tõele, et kogu transpordisektor saab piiramatult odavat tööjõudu palgata. Tööjõupuudusega tegevusalade erisus ei luba ühelgi sektoril piiramatult tööjõudu sisse tuua, vaid luba sõltub tööandja põhitegevusalast, valitsuse kinnitatud tööjõupuuduse loetelust ning eraldi kehtestatavast ülempiirist.
Arusaadavalt võib tekkida küsimus, miks tegutseb riik olukorras, kus kvoot pole täitunud? Me teeme vajalikud muudatused ära, et olla valmis kiiremaks majanduskasvuks ja tulla toime ettevõtete suurenevate tootmismahtude ja kasvava lisakäte vajadusega. Riik loob ettevõtetele valmiduse, mida nad saavad vajadusel kohe kasutada. Me ei tohi seista majanduskasvul ees.
Oskustöötajate erandi olemasolu ei tähenda automaatselt, et kohe ja korraga tuleb Eestisse tuhandeid välismaalasi. Iga ettevõte teab ise kõige paremini, milliste oskustega töötajatest tal Eestis puudu jääb. Isamaa lollitab lugejaid, kui proovib seda piiratud ja kontrollitud lahendust esitleda massilise sisserändena.
Tööturg vajab hädasti spetsialiste ning tegelik probleem on praegune puudus spetsiifiliste oskustega töötajatest, nagu insenerid, mehhatroonikud, tehnikud, keevitajad ja pingioperaatorid. Nende vähesus meie tööturul pidurdab Eesti ettevõtete kasvu.
Numbrid räägivad enda eest:
- Eurostati baasprognoosi andmetel väheneb Eestis 20–64-aastaste arv perioodil 2023–2028 ilma migratsioonita 28 000 inimese võrra.
- OSKA uuringu järgi vajab Eesti tööturg aastatel 2024–2035 juurde ligikaudu 30 000 uut inimest.
- Igal aastal jääb tööturul puudu umbes 1400 tippspetsialisti ning lisaks ligikaudu 700 oskustöötajat.
Peame debatte faktide, mitte asjatu hirmutamisega
Probleemi ei saa lahendada kehtivad erandid. Ühest küljest valmistame majandust ette kasvuks, aga teiselt poolt lämmatame ettevõtlust liiga karmide nõuetega spetsialistide kaasamisel. Näiteks nõue maksta tippspetsialistile 1,5-kordset Eesti keskmist palka on paljudel kvalifitseeritud tööjõu ametikohtadel liiga kõrge värbamiskriteerium.
2024. aasta teises kvartalis oli tööstus- ja tootmisinseneride keskmine palk 2792 eurot ning metallitöötluspinkide seadistajatel 1831 eurot. Kvalifitseeritud spetsialistide ja oskustöötajate tasemel on palgad madalamad kui 1,5-kordne riigi keskmine töötasu, mis on 2025. aasta andmetel 3138 eurot. Võrdluseks, 2025. aasta mediaanpalk oli 1724 eurot.
Lisaks ei paku lahendust lühiajaline töötamine. Vaid aastaks või paarikski antav tööluba ei motiveeri siia kolivat spetsialisti ega tööandjat, kes peab investeerima välistöötaja siia toomisse ja väljaõppesse.
Teadlik valefaktidega hirmutamine ei kasvata Eesti majandust ega inimeste sissetulekuid. Vastupidi – ilma vajaliku välistööjõuta võime majanduskasvust vaid unistada. Isamaa võiks lõpetada asjatu hirmutamise ja mõelda kaasa, kuidas luua tingimusi, mis meie majandust päriselt toetavad.