Arutelu selle üle, miks noored pered lükkavad laste saamist edasi, ei ole uus, kuid üks põhjus joonistub selles arutelus väga selgelt ja korduvalt välja, see on oma kodu puudumine, kirjutab Õnne Pillak.
Sotsiaalministeeriumi laste saamise ja kasvatamise uuring kinnitab, et ligi kolmandik peredest peab sobiva eluaseme puudust takistuseks soovitud laste saamisel. See on märkimisväärne osakaal ning viitab süsteemsele probleemile.
Eestis on koduomanikuks olemine olnud aastakümneid norm, mitte erand. Ka praegused noored soovivad stabiilset ja enda kontrolli all olevat elukeskkonda, kohta, kus saab teha pikaajalisi otsuseid, sealhulgas otsuse pere loomiseks.
Üüripind tähendab sageli ajutisust. Näiteks võib üürileping lõppeda, hind tõusta või omanik otsustada korteri müüa. Sellises olukorras on keeruline planeerida mitut aastat ette, rääkimata laste kasvatamisest. Oma kodu loob tunde, et “siia me jääme”, ja see kindlus on pereloome puhul väga oluline.
Noorte perede jaoks on suurim takistus kodu soetamisel omafinantseering. Isegi kui igakuine laenumakse oleks võrreldav üüriga, jääb kodu ostmata, kuna puudub kodulaenu sissemakseks vajalik summa. Samal ajal tasutakse üüri, kogutakse pensioniks ning püütakse säästa.
See koormus on paljudele korraga lihtsalt liiga suur. Tulemusena jääb tegemata majanduslikult ratsionaalne samm, liikuda üürimaksetelt oma kodu laenumaksele, sest puudub algkapital.
Üks võimalik lahendus oma kodu soetamisele on lubada noortel kasutada juba olemasolevat ehk teist pensionisammast kodulaenu lisatagatisena.
Praegu on noorel inimesel valik, kas võtta kogu pensionisammas välja ja kasutada seda kodulaenu sissemaksuks või jätta see tulevikuks. Mõlemal valikul on oma hind.
Lisatagatisena kasutamise võimalus looks kolmanda tee. See võimaldaks vähendada omafinantseeringu survet, kiirendada ligipääsu kodulaenule ning säilitada pensionisäästud tulevikuks. Selline lähenemine ei tähenda riigile lisakulu, vaid olemasolevate ressursside targemat kasutamist.
Eluaseme kättesaadavus mõjutab otseselt seda, kas ja millal otsustavad noored pere luua. Kui noor pere ei näe käegakatsutavat võimalust oma kodu soetamiseks, lükatakse edasi ka pereloome. Ja vastupidi, kui tekib kindlus, et oma kodu on saavutatav, suureneb ka valmisolek teha järgmine samm.
Lisaks võib selline lahendus avaldada positiivset mõju ka pensionisüsteemile. Kui inimesed tajuvad, et nende kogutav raha on paindlikult kasutatav ja toetab elu erinevates etappides, võib see suurendada motivatsiooni teise pensionisambasse koguda.
Teise pensionisamba sidumine eluasemelaenudega toob kaasa ka riske, aga selged tingimused aitavad neid riske maandada. Teise pensionisamba paindlik ja läbimõeldud kasutamine võimaldab leida lahendusi, mis toetavad noori juba praegu, vähendamata kindlustunnet tuleviku ees.