Sotsiaalkaitseministri rollis oli Euroopa ministrite kohtumisel minu töölaual ka palkade läbipaistvuse direktiivi ettevalmistamine. On ebaloogiline ja ebaõiglane, et sama panuse eest makstakse naistele madalamat tasu. Teame, et naiste tööpäev ei lõpe enamasti töökohalt lahkumisega, sest pere ja lastega seotud kohustused algavad just siis, kui tööpäev läbi.
Sellele vaatamata on sooline palgalõhe Eestis endiselt märkimisväärne. Samaväärse töö eest makstav töötasu on naistel 13,2% madalam (Statistikaameti andmed, 2024). Tõsi, edenemist on olnud, kui vaadata 2017 aasta andmeid. Siis oli palgalõhe 20,9% (Statistikaamet).
Juba homme avaldab Statistikaamet 2025. aasta andmed ning loodan siiralt, et naiste positsioon on paranenud.
Tekkinud avalikus arutelus häirib mind enim see, et ministri soovi tugevdada naiste positsiooni tööturul rünnatakse ja seda ka naiste endi poolt. Olen tänulik ettevõtjatele, kes on avaldanud direktiivile toetust ning kinnitanud oma valmisolekut selle täielikuks ülevõtmiseks. Siiski ei ole kohane naeruvääristada püüdlusi ajakohastada Eesti seadusi.
Kas ma toetan palkade läbipaistvuse direktiivi vastuvõtmist? Jah, toetan küll, kuid selle otsuse tegemine ei ole minu pädevuses. Küll aga saan algatada seadusemuudatusi, mis parandavad naiste ja teiste tööturul haavatavamate inimeste positsiooni.
Kriitika, nagu kavandatavad sätted ei oleks asjakohased või oleksid juba Eesti õigusruumis olemas, ei ole päris täpne.
Alates 2004. aastast kehtib Eestis soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis muuhulgas reguleerib ka palgalõhet. Ometi ei ole see olnud piisav. Tööandjad, kes järgivad hoolikalt töölepingu seadust, ei pruugi otsida vastavaid sätteid teisest seadusest. Seetõttu on üks muudatusettepanek tuua võrdse töö eest võrdse tasu põhimõte selgelt töölepingu seadusesse.
Sageli ei piisa üksnes seadusest, vaja on ka täiendavaid meetmeid. Oleme toetanud tööandjaid mitmekesisuse ja peresõbralikkuse koolituste ning märgiste kaudu ning loonud Euroopas ainulaadse tehnoloogilise abivahendi – palgapeegli.
Teiseks, naised töötavad sama pühendumusega, hoolimata töö- ja pereelu ühitamise raskustest, kuid on sageli tagasihoidlikumad palgaläbirääkimistel. Seetõttu on oluline kehtestada nõue avaldada töötasu või selle vahemik juba enne tööintervjuud ning keelata tööandjal küsida kandidaadi varasema töötasu kohta.
Palkade läbipaistvuse direktiivi põhimõtteid on võimalik rakendada ka Eesti seaduste kaudu:
- Töölepingu seadusesse lisatakse tööandja kohustus tagada naistele ja meestele võrdse või samaväärse töö eest võrdne tasu;
- Töölepingu seadusesse ja avaliku teenistuse seadusesse lisatakse nõue anda töölesoovijale enne tööintervjuud teave töötasu või selle vahemiku kohta ning sätestatakse Tööinspektsiooni järelevalve;
- Töölepingu seadusesse lisatakse keeld küsida tööle kandideerimisel varasema töötasu kohta;
- Töölepingu seadusesse lisatakse keeld takistada töötajal jagada teavet oma töötasu kohta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on just sellised ettepanekud kooskõlastusele saatnud ning need katavad suure osa direktiivi sisust.
Esmaspäevasel Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil leppisime kokku, et lisame need muudatused menetluses olevale töölepingu seaduse eelnõule. Nii saame tagada vähemalt selles mahus naiste parema kaitse tööturul juba käesoleval kevadel.