Mäletan, kuidas töötasin 16-aastaselt suvel kohvikus, kus pidin muude ülesannete seas ka külastajate laudu koristama. Tihti sattusid minu teele ka tühjad klaasid või pudelid, mis olid sisaldanud alkoholi. Seaduslikult ei oleks ma neid tohtinud koristada, kuigi ainsaks takistuseks oligi minu vanus. Iseenesest ei ole see tegevus mulle kuidagi üle jõu käiv, kuid ometigi oli see samm ebaseaduslik absurdse keelu tõttu.
Eesti noorte seas suureks murekohaks kõrge töötus. 15–24-aastaste noorte töötuse määr kasvas statistikaameti andmeil eelmisel aastal ligi 21 protsendini, mis on oluliselt kõrgem kui üldine töötuse tase. See ei pruugi aga sugugi tähendada, et noored oleksid laisad või pelgaksid tööd. Vastupidi – hooajatööd hakatakse juba varakult otsima ning konkurents ühele kohale on suur. Soovitakse saada esimest töökogemust, teenida taskuraha või valmistuda vaikselt iseseisvaks eluks.
Ka tööandjad sooviksid hea meelega noortele tööd pakkuda, küll aga ei saa paljud neist seda seaduslikult teha, sest bürokraatia ja seadused ei luba. Oleme absurdse keelu küüsis. Olgu siin mu enda näide: noored ei saa tegelikult töötada kohvikutes ja restoranides, kus töö eeldab alkoholi käitlemist, sest seaduse järgi ei tohi noorel olla alkoholiga üldse kokkupuudet.
Jah, kahjuks vilistavad paljud ettevõtted sellele seadusele või maksavad noorele palka mustalt. On ka juhtumeid, kus noorele loetakse sõnad peale, et ta vajadusel oma vanust kõrgemaks valetaks. Selline olukord ei ole normaalne ega mugav ei töötaja ega tööandja jaoks.
Ajale jalgu jäänud absurdse takistuse muutmine
Reforminoored leiavad, et probleemi aitaks lahendada mõnede ajale jalgu jäänud piirangute muutmine. Kui alkoholikäitlemise vanusepiiriks kehtestada 16 aastat, saaksid paljud tublid noored varem tööturule siseneda ning endale võimete kohast tööd seaduslikult teha. Hetkel arutataksegi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi algatatud töölepingu seaduse muudatust ning sinna võiks see punkt sisse minna.
Eelnõu on muidu samm õiges suunas, näiteks soovitakse muuta paindlikumaks koolivaheaegadel töötamist. Siiani sai alaealine noor töötada vaid kuni pool vaheaja kestusest, edaspidi aga võiks lubatud tööaeg olla suvevaheaja puhul kaks kuud. Nii jääks siiski mõistlik ja igati piisav aeg ka puhkamiseks.
Oluline on rõhutada, et kavandatavad muudatused ei tähenda alkoholi ostu ega tarbimise vanusepiiri langetamist. See puudutab ainult tööülesandeid. Küsimus on selles, kas 16-aastane noor võib teenindada kohvikus kliente või koristada laudu ilma, et iga selline olukord oleks seaduserikkumine.
Kui noor on piisavalt võimekas, et minna valima – KOV valimistel saavad juba 16-aastased hääletada – ja oma tegude eest kohtus vastutust kandma – alates 14. eluaastast on osaline kriminaalvastutus –, siis miks me ei usalda neil restoranis veini serveerida või poolikuid õllepudeleid laudadelt koristada?
Noore peamine töö on õppimine ja see jääb alati prioriteediks. Kindlasti ei arva Reforminoored, et kool peaks jääma tagaplaanile. Küll aga võiks tegusatel noortel olla võimalus valida, kas ja millist tööd nad teha soovivad, ning tööandjatel võimalus neid noori võimalikult lihtsalt tööle võtta. Töökogemus õpetab vastutust, ajaplaneerimist ja suhtlemisoskust. Need on oskused, mida klassiruumis alati ei omandata.
Õlu siin pildil on muide alkoholivaba. Kuidagi peab noor aru saama, et seda klaasi võib ta ära viia küll.