Reformierakonna juhatuse liikmed Signe Riisalo ja Õnne Pillak tutvustasid erakonna ettepanekuid vanemahüvitise reformimiseks. Muudatuste pakett koosneb kolmest osast – noorte vanemahüvitise loomine, järjestikuste sündide kaitse tugevdamine ning hüvitise kasutusõiguse laiendamine vanavanematele.
„Märtsi alguses tutvustasime sinimustvalget visiooni Eesti tulevikuks, kus on oluline koht perede kindlustunde kasvul. Need ettepanekud on konkreetsed sammud selle eesmärgi saavutamiseks,“ ütles Reformierakonna sotsiaaltöörühma juht Signe Riisalo.
Riisalo märkis, et vanemahüvitis ja lasterikka pere toetus on olnud peamised laste sündi toetavad meetmed. „Samas on inimeste käitumine ja vajadused ajas muutunud ning ka vanemahüvitis peab nende muutustega kaasas käima,“ lisas ta.
Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni juhi Õnne Pillaku sõnul keskenduvad kavandatavad muudatused kolmele peamisele suunale.
„Esiteks soovime muuta vanemahüvitise kasutamise paindlikumaks, võimaldades selle kasutusõigust anda ka vanavanematele. Nagu näitab Sotsiaalministeeriumi laste saamise ja kasvatamise analüüs, aitab see paremini ühildada töö- ja pereelu, tugevdab põlvkondade vahelist sidet ning annab peredele rohkem valikuvabadust lapse eest hoolitsemise korraldamisel,“ selgitas Pillak.
Teiseks teeb erakond ettepaneku siduda vanemahüvitis aastase keskmise brutopalga kasvuga juhul, kui järgmine laps sünnib enne vanema lapse kolmeaastaseks saamist.
„Kahe lapse sünni vahel toimunud palgakasv peab kajastuma järgmise lapse vanemahüvitises. Kui inimene on töötanud ja tema sissetulek on kasvanud, ei tohi järgmise lapse sünd tähendada sissetuleku vähenemist,“ ütles Pillak.
Kolmandaks tegi Reformierakond ettepaneku suurendada kuni 28-aastaste esmakordselt lapsevanemaks saavate noorte vanemahüvitist. Selle meetme eesmärk on anda noortele kindlus, et pere loomine ei tähenda sissetuleku vähenemist.