Taastuvenergeetika kiire arenguga käsikäes on ka tuumaenergeetika taas rohkem esile kerkinud. Fossiilivabale energiatootmisele üleminekuks on vaja ilmastikukindlat baaskoormuse katmist ehk stabiilset emissioonivaba tootmisvõimekust, milleks tuumaenergia hästi sobib.
Lähis-Ida kriis näitab fossiilenergia sobimatust
Ka tänane poliitiline olukord Lähis-Idas ning selle laiaulatuslik mõju kütuseturgudele ja gaasihindadele, mis võib kujuneda vägagi pikaajaliseks, rõhutab veelgi vajadust diferentseerida meie juhitavaid ja baasvõimsuse allikaid.
Seega, jäädes lootma vaid gaasijaamadele, võime sattuda kütuse hinna lõksu ning saada kaasa väga kõrged elektrihinnad. Portfelli hajutamine, tuues sinna sisse baaskoormusena ka tuumaenergia, oleks suur samm energiajulgeoleku suunas.
Kuigi tuumaenergia on aastakümneid olnud põlu all ning selle areng pärast esialgset kiiret kasvu stagneerus, on see viimase kümnendi jooksul taas tuule tiibadesse saanud. Tehnoloogiline areng on kiirenenud, uusi projekte lisandub ning suunamuutused riiklikes strateegiates ja piirangutes järjest tulevad.
Pärituul kogub hoogu
Kui mõned aastad tagasi allkirjastasid kümned riigid globaalse kliimakongressi raames leppe kolmekordistada tuumaenergeetika mahtu aastaks 2050, kergitas see mitmeid kulme. Tänaseks on kokkuleppega liitunud riikide ring järjest laienenud. Eelmisel nädalal Pariisis toimunud tuumatippkohtumisel nägin leppega liitumas veel kolme riiki maailma eri nurkadest.
Üheks mõjusaimaks „pärituuleks“ oli aga sealsamas Pariisis kuulata Ursula von der Leyeni kõnet, kus ta tunnistas otse, et praegust geopoliitilist olukorda arvestades on Euroopa strateegiline autonoomia äärmiselt oluline ning sõltuvust probleemsetest piirkondadest tuleb vähendada.
Seda ka energeetikas, kus Euroopal on endal kaks tehnoloogiat, milles nad on head. Tuuleenergeetika, kus on mitmeid kohalikke suurtootjaid, ning tuumaenergeetika. Seejuures tunnistas ta otse, et tuumaenergeetika põlu alla panek oli lähimineviku üks suurimaid vigu ning see tuleb ringi vaadata.
Selleks käis ta välja plaani uute finantsinstrumentide loomiseks ja tuumaenergia investeeringupiirangute leevendamiseks.
Eestigi puri on nüüd heisatud
Selles kontekstis on positiivne näha, et ka Eestis oleme õigel ajal õiges kohas. Eelmisel nädalal jõudis Riigikokku tuumaenergia ja -ohutuse seadus, mis loob õigusliku raamistiku tuumaenergeetika kasutuselevõtuks. Pärast selle seaduse vastuvõtmist on võimalik asuda konkreetsemalt arendama nii tuumaenergial põhinevaid soojus- kui elektrijaamu.
Seejuures on väga oluline, et seaduse väljatöötamisel on aktiivselt konsulteeritud Rahvusvahelise Aatomienergeetika Agentuuriga (IAEA), et tagada turvalisuse, vastutuse ja protsesside nõuetekohane ülevõtmine, kuna tuumaenergeetika on üks enim reguleeritud valdkondi maailmas.
Sel kevadel saame Riigikogus selle seaduse üle põhjalikult arutada ja korraldada kaasamiskoosolekuid, eesmärgiga jõuda selle vastuvõtmiseni enne Riigikogu kevadistungjärgu lõppu.
Eesti on teel tulevikku ning on hea meel, et teeme seda samal ajal, kui ka Euroopa Liit on selgelt oma näo tuumaenergeetika suunas tagasi keeranud.