Just galantne austaja, kes on alati tööl autoga vastas, kes tuleb sõbrannade kohvikus käigule vastu lilledega ja sõbrannad õhkavad – kust sa sellise džentelmeni leidsid. Head sookaaslased, olge ettevaatlikud, need on esimesed märgid kontrollivast, domineerivast ja manipuleerivast partnerist.
Lähisuhtevägivald on Eestis tõsine, laialt levinud ja kahjuks koduseinte vahele peidetud probleem, millega kaasneb ohvril häbi- ja süütunne. Viimased takistavad sagedasti abi otsimast. Statistikaameti suhteuuringust (2024) selgub, et 41% naistest on oma paarisuhtes elu jooksul kogenud vägivalda. 39% on kogenud vaimset vägivalda, 13% füüsilist vägivalda ja 9% seksuaalset vägivalda. Lisaks on vägivalda ka majanduslikus vormis, tihti kombineeruvad need vägivallavormid omavahel, muutes ohvri elu põrguks. Keskmisest rohkem on ohvrite seas noori naisi vanuses 18-29. Lähisuhtevägivald mõjutab kahetsusväärselt ka peres elavaid lapsi, kes on pealtnägijana kaaskannatajad.
Statistika on kurb, Eestis registreeritakse igal aastal tuhandeid lähisuhtevägivalla juhtumeid, kuid tegelik juhtumite arv võib olla suurem. Ohvreid abistavad ohvriabitöötajad ja spetsialistid kinnitavad, et paljud ohvrid ei julge abi otsida ega politseile juhtumist teatada. Ühiskonnas on selle teema käsitlemine muutunud järjest avatumaks, kuid endiselt esineb häbi, hirmu ja teadmatust, mis takistab ohvritele abi saamist.
Parim viis vägivallaringist välja aitamiseks on selle ennetamine. Viimane ei ole õnnestunud üheski ühiskonnas ja seetõttu teeme jõupingutusi perevägivalla ohvrite ja neis peredes elavate laste abistamiseks, kaitsmiseks ja turvatunde pakkumiseks. Ohvrite abistamist takistab sagedasti tõsiasi, et peale politsei väljakutset ja vägivallatsejalt ütluste võtmist, saabub ta ohvri juurde tagasi. See annab haavatavas olukorras ohvrile signaali, et teed välja vägivallaringist ei ole ja abi on näiline. Ohver ja sagedasti lapsed vajavad aega, et traumeerivast sündmusest toibuda ja vastu võtta nende elu muutvaid otsuseid. Vägivallatsejaga ühe katuse all vaimse ja füüsilise pinge all ei ole kerge võtta vastu otsuseid enda ja laste elu muutmiseks.
Mäletan vähemalt 10 aastat vaidlust selle üle, kas vägivalda kasutanud isikule kuuluva kinnisvara suhtes on lubatav viibimiskeeldu rakendada. Eestis on omand hästi kaitstud. Kas sama hästi ka ohvrite turvatunne – pigem ei.
Oleme jõudnud paljude inimeste ühise töö tulemusena muutuste etappi ja omandiõigus ei prevaleeri inimese õiguse ees saada abi ja kaitset. Riigikogu võttis täna vastu seaduse muudatuse, mis annab õiguse kehtestada viibimiskeeld vägivalla toimepanijale 72 tunniks. See on suur samm kaitsmaks ohvreid ja pakkumaks neile üürikest hingetõmbe ja järelemõtlemise aega, enne kui hakkab veerema pikk ja keeruline õiguse mõistmise protsess. Enne kõike aga pikk julgust ja eneseusku nõudev tervenemise protsess.