Riigikogus läbis esimese lugemise perehüvitiste seaduse muudatus, mille järgi arvutatakse töötasu alammääras määratud vanemahüvitis ümber siis, kui alampalk muutub, mitte kalendriaasta vahetumisel.
Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Mihkel Leesi sõnul teeb muudatus vanemahüvitise arvestamise paindlikumaks ja parandab lastega perede majanduslikku toimetulekut.
“Praegu kehtiva korra järgi sõltub töötasu alammääras makstava vanemahüvitise suurus sellest, milline oli töötasu alammäär 1. jaanuaril. Seni on see loogika toiminud, sest alampalk on tavaliselt tõusnud just aasta alguses. Ent elu on muutumises,” ütles Lees.
Lees märkis, et näiteks sel aastal leppisid tööandjad ja ametiühingud kokku, et alampalk tõuseb tänavu 1. aprillil. “Töötasu alammääras makstav vanemahüvitis tõuseks praeguse süsteemi järgi aga alles järgmisel aastal. Nii pikk viivitus ei oleks perede suhtes mõistlik,” selgitas Lees muudatuse vajalikkust.
“Mai alguses saavad töötasu alammääras vanemahüvitise saajad senise 886 eurot asemel 946 eurot. See tähendab 60-eurost tõusu,” lisas Lees.
Leesi sõnul aitab muudatus vältida edaspidigi olukordi, kus alampalga kokkulepe sünnib alles pärast aasta algust ja seetõttu lükkub ka töötasu alammääras makstava vanemahüvitise tõus edasi. Muudatus puudutab ligikaudu 1600 vanemahüvitise saajat.