Äkilistele kriisidele tuleb reageerida kiiresti. Oodata ei ole midagi. Põhimõtteliselt saavad sarnases kriisis valitsused, kelle omandis ei ole naftapuurauke, teha kaht asja: panna müüki strateegilisi varusid ja langetada energiakandjate makse. Eesti valitsus tegi mõlemat. Kiiresti ja adekvaatselt.
Kommentaarid stiilis, et “valitsus teeb õigesti, aga ikkagi ei meeldi” on naeruväärsed. Õigete tegude eest tasub tunnustada isegi poliitilisi oponente. See on väärikuse esimene mõõdupuu ja uutele poliitikutele hea algus. Riigimehelikkust on poliitikas vajaka. Pole mõtet tulla seda juurde looma. Tulgu juurde tooma.
Lähis-Idas puhkenud sõda tõstab ilmselgelt energiakandjate hindu. Isegi kui sõjatander lähipäevil jahtuks, on tehtud palju kahju nii selle piirkonna naftatootjatele kui ka logistikavõrkudele, väheneb pakkumine ja tõusevad hinnad.
Kui hinda tõstab pakkumise vähenemine, siis saavad riigid selle mõju leevendada strateegiliste varude müüki panemisega, mida nad Rahvusvahelise Energiaagentuuri koordineerimisel ka teevad, sealhulgas Eesti solidaarselt teistega. Varud taastatakse, kui tekib turutasakaal, isegi kui see tekib varasemast teistsuguses kohas. Tõenäoliselt muutuvadki nii tarneahelad kui ka hinnad.
Jaetarbijate jaoks saab vähemalt teoreetiliselt hinnatõusu leevendada maksude langetamisega. Teoreetiliselt selles mõttes, et hind on vabas turumajanduses ostja ja müüja vaheline kokkulepe ning sõltub müüjast, kui suure osa valitsuse maksulangetusest ta tarbijale edasi annab ja ostjast, kui suure osa ta suudab endale kaubelda. Me näeme, kui kiiresti tanklates hinnad tõusevad, kui maailmaturu hind vähekenegi ülespoole nõksatab, ja kui aeglaselt nad langevad, kui maailmaturul juba mõnda aega madalama hinnaga kaubeldakse. See on alatine dilemma tarbimismaksude langetamisel. Vähendame riigi tulusid, tahame toetada tarbijate toimetulekut, aga kas maksulangetus lõpphinda jõuab, sõltub turuosalistest.
Eestis langetati osa energiakandjate aktsiisimäärasid covid-kriisi ajal, et toetada majapidamiste toimetulekut. 2021. aasta sügisel otsustati, et langetatud aktsiisimäärad kehtivad kuni 30. aprillini 2023 ning hakkavad siis nelja aasta jooksul laugelt tõusma kriisieelsele tasemele.
Energiakandjate aktsiisitõusupäev olnuks 1. mai. Kui see oleks olnud 1. juuli, siis võinuks ära oodata kevadise majandusprognoosi ning täpselt eelarve ja eelarvestrateegia enne paika timmida. Käesoleval juhul aga on otstarbekas loobuda maksutõusust enne kui see kehtima hakkab. Kõnealuse maksulangetuse kulu eelarvele ei ole suur, jääb veerandi protsendi kanti. Tõsi, eelarve on kaitsekulude järsu tõusu tõttu ülimalt pingeline. Siiski on aasta lõpuni veel minna ning vajadusel saab lisaeelarvega vastavalt kevadisele majandusprognoosile korrektuure teha.
Hiljutisel eelarvenõukogu seminaril selgitas Rootsi eelarvenõukogu liige Niklas Frank, kuidas Rootsi on suutnud hoida konservatiivset eelarvepoliitikat. Muuhulgas ütles ta, et eelarves tuleb alati hoida ruumi vajalike poliitiliste otsuste tegemiseks.
Lapsepõlvest meenub mulle Mõmmi aabitsa stseen, kus tuletõrjujast karuisa kutsutakse tulekahju kustutama, aga ta tammub paigal ja otsib kiivrit ja vööd. Tulekahju tuleb kustutada kohe – mida varem, seda parem kõigile.